Ministeerium: töölepinguseadus muudatusi ei vaja
22. juuli 2013, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/08/02/694680t1h384d.jpg)
Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder ütles, et töölepinguseadus lõi kaasaegse õiguskeskkonna töösuhetele ega saa korraldada kogu tööturu toimimist.
Postimees kirjutas esmaspäeval, et Eesti Panga ökonomisti Liina Malgi uurimuse järgi vähenes uue töölepinguseaduse kehtima hakkamise järel töösuhete mobiilsus ehk inimeste liikumine ühelt töökohalt teisele. Malgi hinnangul on selle põhjuseks vähene turvalisus tööturul.
Suder märkis, et keeruline on hinnata, kas inimeste klammerdumine oma töökoha külge on seotud uue seaduse või üldise majandusolukorraga.
«Liina Malgi uuring on põhjalik ja huvipakkuv ning tänuväärne allikas. Uurimus on materjal, mille põhjal edasi mõelda, annab pildi, kuidas töölepinguseadus mõjutas hõivesse ja hõivesse liikumist,» kommenteeris Suder.
«Töölepinguseaduse eesmärk ei olnud töökohtade vahelist mobiilsust suurendada. Eesmärk oli selge ja kaasaegne ning õiguskeskkonda sobituv töösuhteid reguleeriv seadus,» lausus Suder.
Suder lisas, et kriisi ajal on tavaline, et inimesed hoiavad oma töökohtadest kinni, sest töökohti on vähem saada.
«Seadus ei ole ainus, mis mõjutab töökohtade vahelist mobiilsust. Üks seadus ei too tööturuolukorras põhjapanevat roll, majanduskriisil oli oma mõju,» ütles Suder. « Töölepinguseadus reguleerib töösuhteid, töö alustamist, puhkuse ja töö tingimusi, töölepinguseadus ise ei reguleeri kõiki tööturu olukorraga seotud probleeme.»
Suder märkis, et sotsiaalministeeriumi tellitud uuringud, mille viisid läbi Centar ja Praxis, näitas, et inimesed on rahul koondamise järgse turvavõrguga, koondamiste etteteatamistähtaegade, koondamishüvitiste ja töötu toetusega.
«Ei saa nii öelda, et meie tööturul on ainult paindlikkus ja turvalisust ei ole,» lausus Suder.
Rahvusvaheliselt mõõdetakse tööturu olukorda mõistega turvaline paindlikkus, mis tähendab seda, et ettevõtjail peab olema odav ja lihtne tööjõust vabaneda, kuid samas inimestele peab pakkuma tagatisi ajaks, mil nad otsivad tööd. Eksperdid on ka enne Malgi uurimust viidanud sellele, et Eesti tööturg on paindlik, kuid pakub vähe turvalisust. Ennekõike on probleemiks väike töötutoetus ja hüvitise puudumine vabatahtlikult töölt lahkunutele.
«Töötutoetuse ja koondamishüvituse suurus ning poolte kokkuleppel töölt lahkunud inimesele hüvitise maksmine on poliitiline küsimus,» ütles Suder.
«Tööandjad on tihti keerulisemas olukorras kui töövõtjad, sest peavad iga oma töösuhte alast otsust põhjendama,» lisa Suder.