Ekspert: töölepingu reform halvendas tööjõu liikumist

Eesti Panga ökonomist Liina Malk. Foto: Liis Treimann

Keskpanga värske analüüs näitas, et töölepinguseaduse muudatused vähendasid tööjõu liikumist ühelt töökohalt teisele, tööinimesed hoiavad oma ametikohast iga hinna eest kinni ega julge paremat otsida

Eesti Panga ökonomist Liina Malk, te lõpetasite äsja uuringu, mis hindas uue töölepinguseaduse mõju. Mis oli teie jaoks kõige üllatavam?

Töökohtadevahelise mobiilsuse vähenemine pärast uue töölepinguseaduse kehtima hakkamist. See läks majandusloogikaga vastuollu. Kui töösuhete lõpetamine läheb lihtsamaks, siis peaks mobiilsus töökohtade vahel kasvama. Inimesed peaks hakkama rohkem töökohti vahetama, tööjõuturul peaks tekkima rohkem vabu töökohti ja suurem liikumine. Selline oleks tavapärane loogika. Meil see pärast uue töölepinguseaduse kehtima hakkamist nii ei läinud.

Kindlasti oli oma mõju kriisil, aga minu töö põhjal võib öelda, et ka töölepinguseadusel ja sellega kaasnenud muutustel oli oma negatiivne mõju. Tööturu paindlikkus kasvas, aga tööturu turvalisuse pool jäeti tegemata.

Te võrdlesite oma uuringus Eesti ja Leedu tööturgu. Miks just Leeduga?

Et hinnata töölepinguseaduse mõju Eestis, on vaja moodustada kontrollgrupp, kellega võrrelda. Kuna Eestis hakkas seadus kehtima ühel ajal kõikidele, siis tuli otsida võrdlusgrupp välismaalt. Leedu on tööturuolukorra ja struktuuri ning majandusliku olukorra poolest Eestiga küllaltki sarnane.

Kuidas me siis võrdluses Leeduga välja paistame?

Eestis on kriisi järel tööturuolukord paranenud tunduvalt kiiremini, hõive on kasvanud märgatavalt kiiremini. Kriisi ajal inimesed hoiavadki oma töökohast rohkem kinni, aga Leedus vähenes töökohalt töökohale liikumine vähem kui Eestis. Leedus makstakse vabatahtlikult töölt lahkunutele töötuskindlustust ja siit võiks järeldada, et vabatahtlikult lahkunutele töötuskindlustuse maksmine annaks inimestele rohkem aega, et otsida parem töökoht. Samuti annaks see neile julgust tööotsimine ette võtta.

Missugune on siis olnud 2009. aastal kehtima hakanud uue töölepinguseaduse mõju?

Mina hindasin seaduse mõju tööjõu mobiilsusele ja selle tulemusel võib öelda, et Eestis on uuest seadusest alates tööjõu mobiilsus suurenenud. Inimesed on hakanud rohkem liikuma, kuid pigem tööturuseisundite, mitte töökohtade vahel.

Mida tähendab tööturuseisund?
Hõive, töötus ja mitteaktiivsus. Suurenenud on liikumine nende seisundite vahel. Kui hindasin eraldi liikumist hõivest töötusse, siis ilmnes, et seaduse mõjul on see suurenenud.

Ehk siis inimesel oli töö ja temast sai töötu?

Just. Töötust mitteaktiivseks muutumine on samuti kasvanud. Mitteaktiivsed on õppurid, kodused inimesed, haiged, pensionile jäänud või need, kes on kaotanud lootuse leida töö.

Samasuguse hindamise tegid uuringufirmad Praxis ja Centar, kes hindasid koondamise tõenäosust ning leidsid, et seadusel ei ole mõju koondamise tõenäosuse kasvule. Aga mina hindasin konkreetselt mittevabatahtlikku hõivest töötusse liikumist, see tähendab koondamist ja vallandamist. Ilmnes, et seaduse mõju on olnud ebaoluline, aga kui ma lisasin ka SKT (sisemajanduse kogutoodang) kasvu mõju, siis ilmnes, et seadusel on olnud suur mõju.

Kas see tähendab seda, et kuna viimastel aastatel on SKT kasv suhteliselt kiire, siis peaks see vähendama töötuks jäämise tõenäosust?

Pärast majandusolukorra paranemise algust hakkas hõivest töötuks jäävate inimeste voog vähenema, aga kuna majandus kasvas kiiresti, siis oleks pidanud selliste inimeste hulk vähenema samuti kiiremini, kui see on tegelikult juhtunud.

Ühesõnaga, töölepinguseadusel on olnud tugev negatiivne mõju?

Jah, kuigi võib vaielda, kas negatiivne mõju on olnud tugev, sest arvud ei ole suured. Hõivest töötusse liikumine on kasvanud minu uuringu alusel 2,6 protsendipunkti, mittevabatahtlik töötuks jäämine 1,4 protsendipunkti.

Tööturgu iseloomustatakse terminiga «turvaline paindlikkus». Teie uurimus näitab, et töölepinguseaduse reform kasvatas paindlikkust, kuid ei lisanud turvalisust.

Just.

Kui ettevõtete juhid seda intervjuud loevad, siis nad ütlevad kohe, et peamine on paindlikkus. Miks on tähtis, et tööturg oleks turvaline?

Suurem paindlikkus tähendab inimeste jaoks suuremat ebastabiilsust. Et inimesed oleks valmis suuremaid riske taluma ja tööturul liikuma, selleks oleks vaja seda kompenseerida.

Tööotsimise perioodil oleks vaja tagada sissetulek ja töötukassast pakkuda teenuseid, mis aitaks neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Tööotsimise ajal ei tohiks inimese töövõime väheneda ega heaolu suurel määral kahaneda.

Mida annaks ühe väikese ettevõtte omanikule teadmine, et töölised tunnevad end tööturul turvaliselt?
Kui inimene tunneb end turvaliselt ja stabiilsemalt, siis on ta valmis rohkem panustama enese arendamisse, rohkem õppima. See olekski oluline.

Aga kui inimene tunneb end turvaliselt, siis julgeb ta küsida suuremat palka ja paremaid töötingimusi?

Seda ka kindlasti.

Mille peale meie parempoolne valitsus ja ettevõtjad ütlevad, et Eesti ei ole valmis seda endale lubama, et kui meie majanduse kulud kasvavad, siis kaotame konkurentsivõime.

Ma arvan, et tuleb leida tasakaal. Nii ei saa, et rõhume ainult paindlikkusele. Tööturu paindlikkus ja turvalisus on vastastikused eeltingimused, paindlik tööturg peab pakkuma ka turvatunnet, et inimesed oleks valmis muutustega kohanema.

Kuidas peaks Eesti tööturu korraldamist jätkama?

Töölepinguseadus suurendas tööandjate jaoks paindlikkust, aga vaja oleks ära teha ka see, mis töövõtjate jaoks tegemata jäeti. Edaspidi oleks vaja panustada töövõtjate turvalisusesse, et inimesed oleks valmis tööturul liikuma ja endale paremat ja tasuvamat töökohta otsima.

Praegu hoiavad inimesed olemasolevast töökohast kümne küünega kinni – peaasi, et midagigi on. Aga inimesi peaks julgustama, et nad vaataksid rohkem ringi ja arendaksid end. Inimesed peaksid otsima uusi võimalusi, et jõuda töökohale, kus saavad end kõige tootlikumalt teostada. See omakorda tähendab kasu kogu majandusele.

Ma arvasin, et majandusele on kasulik, kui on palju inimesi, kes on valmis hästi väikese palga eest rutiinset tööd tegema.

See sõltub sellest, millise struktuuriga majandust tahame. Kas tahame kõrgtehnoloogilist ja suure lisandväärtusega majandust või tahame paista silma odava tööjõuga? Pigem peaksime liikuma kõrge lisandväärtuse poole ja see tähendab, et peame rohkem panustama teadmistesse ja oskustesse.

Kõik need sammud, mida valitsus lubas teha tööturu paindlikkuse kompenseerimiseks, jäid tegemata. Töölepinguseaduse esimeses variandis oli koondamishüvitis esimesed sada päeva 70 ja seejärel 50 protsenti palgast, aga seda muudeti, ja jäi kehtima 50 ja 40 protsendi suurune hüvitis.

Edasi lükati vaba­tahtlikult ja poolte kokkuleppel töölt lahkumise eest hüvitise maksmine aastani 2013 ning mullu kevadel tühistati ka see. Lõpuks, töötutoetus pidi tänavu tõusma 145 euroni kuus, aga tõus kujunes väiksemaks.

*) Uurimus väljendab autori isiklikku vaadet ega pruugi kattuda Eesti Panga ametliku seisukohaga.

Töölepinguseadus

•    Uus töölepinguseadus hakkas kehtima 2009. aastal. Seadus lihtsustas koondamist, aga muutis selle ettevõtteile ka odavamaks.

•    Majanduskriisi ettekäändel kärpis valitsus võrreldes seaduses esialgu ettenähtuga koondamishüvitiste suurust.

•    Eelmisel aastal tühistas valitsusliit lubaduse hakata maksma töötukassast hüvitist vabatahtlikult töölt lahkujatele.

•    Samuti suurendas valitsus selle aasta alguses lubatust tunduvalt vähem töötu abiraha.

•    Andrus Ansipi valitsus peab uut töölepinguseadust peamiseks reformiks, mis aitas riigil ületada sügavat majanduskriisi.

•    Eesti Panga ökonomisti Liina Malgu uurimus käsitles aastaid 2007–2011.

Allikas: PM