Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kuidas saada jagu paneelmaja korteris vohavast hallitusest?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Hallitav sein.
Hallitav sein. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Ostsin hiljuti kolmetoalise korteri paneelmajas (ehitusaasta 70-ndates). Kütteperioodil hakkasid korteris kahes toas ja köögis aknapoolsed seinad hallitama, esmalt seinte nurkadest (nii lae all kui ka põrandal liistude juures). Korteris on pakettaknad ja kaks ventilatsiooni - WC-s ja köögis. Viimane, paistab, ei tööta,» kirjutab lugeja.

«Seinad lähevad lausa märjaks, eriti köögis. Korteris 15 aastat elanud eksomaniku sõnul pole liigniiskust ega hallitust kunagi esinenud, ka  ei tunnista ta, et tegu võib olla varjatud puudusega. Kuidagi ebaloogiline tundub, et just nüüd see hallitus tekkis. Kas on võimalik kindlaks teha kui ammu see hallitus on olnud ja kuidas seda saaks likvideerida? Olen kasutanud spetsiaalvahendeid, mida poest olen leidnud, kuid see on väga tugeva kloorihaisuga ja eks see hõõrumine kulutab ju seinal värvi ja tapeedi ära. Samas ajutiselt võtab ära, aga kolme nädala pärast on ta tagasi. Olen ka niiskuse imajaid kasutanud, kuid tabletid sulasid 1 kuuga ära. Mida võiks sellises olukorras teha? Maja paneeli vuugid on täidetud. Eksomanikul olid just need toad ja köök remonditud. Põranda parkett ka tumenenud (nagu oleks märg) just seal nurkades, kus on seina hallitus,» kurdab lugeja-

Vastab biokahjustuste spetsialist Kalle Pilt Eesti Mükoloogiauuringute Keskusest.

Tegemist on tüüpilise olukorraga, kus muudeti hoone osasid (aknad, vuugitäide jms.) ja ei mõeldud läbi teisi osasid. Teie korteris on õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge. Kõrge õhuniiskuse tingimustes on vajalik väike temperatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Nurkades ja aknapõskedel selline temperatuuride vahe tekib ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallitusseente arenguks.

Kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus korteris 40-50 %Rh tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojavahetitega sundventilatsioonisüsteemideni.

Õhu kuivatamine on ka võimalus, kuid see on väga energiamahuks (kui kasutada kondensaatkuivatit) ja ei taga teiste õhuparameetrite (CO2, seeneeosed jms.) vähendamist õhus. Kokkuvõtteks soovitan pöörduda ventilatsioonispetsialisti poole ja lahendada õhuvahetuse küsimused korteris. Kuni ventilatsiooniprobleemi lahenduseni soovitan tuulutada korterit aknaid avades.

Mis puudutab eelmise omaniku vastutusse, siis riiklikult tunnustatud eksperdina niiskuskahjustuste valdkonnas, väidan, et kuna hallitusseente areng on nii kiire (tekib paari päevaga) ja arengu tekkepõhjused laialdased, siis pole mõtet pöörduda kohtu poole varjatud puudustele viidates.

Suure tõenäosusega te ei saa kohtus positiivset lahendit. Näiteks kui eelmisel omanikul oli toalilli, koduloomi ja pereliikmeid oluliselt vähem kui teil, siis on täiesti reaalne, et temal hallitusseente probleemi polnud. Või kui korteris viibiti vähem aega ... või kui eelmine omanik tuulutas akende kaudu ... või kui korteris ei valmistatud toitu. Neid tingimusi on palju, mis korteri omandamisel muutuvad ja seega pole võimalik väita, et hallitusseente probleem on varjatud puudus omandivahetumisel.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles