/nginx/o/2012/08/07/1258750t1h4b86.jpg)
Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et riik tervikuna kaasas välismaalt vahendeid rohkem, kui neid sinna paigutas, teatas Eesti Pank.
Eesti majandus oli esimeses kvartalis valitsemissektori tõttu netolaenuvõtja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suures osas põhjustas seda valitsemissektor, mille eelarve oli esimeses kvartalis puudujäägis tavapäraselt aasta alguses toimuvate maksutagastuste tõttu, selgitas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar.
Reaalsektori võlakoormus ehk võla maht suhtena SKPsse alanes esimese kvartali lõpuks 140 protsendini. Võrreldes kolme aasta taguse tipptasemega on võlakoormus vähenenud 27 protsendipunkti võrra ja jõudnud 2007. aasta alguse tasemele, selgitas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialisti Taavi Raudsaar.
Majapidamiste ja ettevõtete finantsseisu parandas Eesti Panga hinnangul esimeses kvartalis lisaks laenukohustuste vähenemisele ka hoiuste ja sularaha kasv. Tasakaalustatum finantsseis vähendab nende haavatavust võimalike väliskeskkonna riskide suhtes. Majapidamiste rahaliste säästude (s.t hoiused ja majapidamiste käes olev sularaha) aastakasv ulatus esimese kvartali lõpus 8 protsendini. Kuigi ettevõtete hoiused Eestis tegutsevates pankades jäid ligikaudu eelmise aasta lõpu tasemele, suurenesid välismaal hoitavad hoiused kvartaliga üle 100 miljoni euro.