Euroopa keskpanga teatel on käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul kõrvaldatud ringlusest kokku 317 000 võltsitud europangatähte. Kõige enam võltsitakse 50-euroseid, 20-euroseid ja 100-euroseid pangatähti.
Kõige enam võltsitakse 50-eurost rahatähte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on võltsingute koguarv suurenenud 26 protsenti.
Kõige enam võltsitakse Euroopa keskpanga teatel 20- ja 50-euroseid pangatähti. Kõigist võltsingutest moodustasid selle aasta esimesel poolel 20-euroste ja 50-euroste võltsingud 82 protsenti. Veidi vähem võltsitakse Euroopas 100-euroseid, mille võltsingud moodustasid 12 protsenti kõigist valerahadest. Teisi rahatähti võltsitakse väga vähe.
Eestis liigub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel kõige enam ringi võltsitud 50-euroseid rahatähti. Eelmisel aastal registreeriti neid kokku 66, tunamullu aga 129. Kokku on aastate jooksul avastatud 509 võltsitud 50-eurost rahatähte.
Mullu avastati suurel hulgal ka 100-eurose võltsinguid. Neid registreeriti 76. Viimati oli võltsitud 100-euroste arv nii suur 2004. aastal, mil registreeriti 115 võltsitud 100-eurost. Võltsitud 20-eurost avastati mullu 93 korral.
Tänavu on Eestis avastatud 32 võltsitud 50-eurost ja 27 võltsitud 100-eurost rahatähte.
Müntidest võltsitakse kõige enam 2-euroseid.
Ehkki Euroopa keskpanga teatel on selle aasta esimesel poolel avastatud võltsingute arv suurenenud, oli 2012. aastal avastatud võltsingute arv eriti väike ning värskeim näitaja on võrreldav varasematel aastatel täheldatud tasemetega. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga (2013. aasta esimesel poolel keskmiselt 15,1 miljardit) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.
Tõenäosus saada enda kätte võltsitud rahatäht on väga väike, ent avalikkus peaks pettuse võimalust siiski endale alati teadvustama.