Keskkonnaamet saab õiguse kontrollida metsa uuendamist

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus kiitis täna heaks metsaseaduse muudatused, millega tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat, teatas keskkonnaministeerium.

«Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,» selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. «Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.»

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.

Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus.

Eelnõuga tuuakse seadusesse püsimetsana majandamise võimalus, et pakkuda metsaomanikule alternatiivi lageraietele. Püsimetsandusega välditakse suurte lagedate alade tekkimist, parandatakse noorte ja keskealiste puude kasvu, suurendatakse seemnesaaki ja vähendatakse metsa kahjustamist puiduvarumisel. Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.

Uut lageraiet ei tohi enne raiesmiku uuenemist teha raiesmikuga piirneval alal, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa seadusega sätestatud maksimaalset pindala. Maksimaalsed pindalad sätestatakse kasvukohatüüpide kaupa.

Säilikpuid, mis on vajalikud metsa elustiku mitmekesisuse tagamiseks, tuleb uuendusraiel üle 5 hektari suurusele langile senisest kaks korda rohkem jätta. Seni kehtis kohustus jätta nimetatud puid langile sõltumata langi suurusest vähemalt viis tihumeetrit.

Seadusesse lisatakse uus raieliik – kujundusraie, mis võimaldab kaitsealadel kaitse-eesmärgi saavutamiseks hädavajalikke metsatöid teha.

Parlament hakkab valitsuses täna heaks kiidetud muudatusi arutama sügisistungjärgul.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles