Rootsi pankade kasumid Euroopa rasvaseimad

Swedbanki tegevjuht Michael Wolf. Foto: SCANPIX

Rootsi pangad on taas tsementeerinud oma kaljukindlate laenuandjate staatust Euroopas, avaldades tugevad teise kvartali tulemused.

Nordea ja Handelsbanken, mis raporteerisid Rootsi «suurest nelikust» viimasena, teenivad jätkuvalt jõulisi kasumeid ning on veelgi tõstnud oma niigi kõrgeid kapitalitasemeid. Samal ajal saadavad pangad vastuolulisi signaale piirkonna majanduse ja ettevõtluse tervise kohta.

Nordea sõnutsi, mis on varade poolest Põhjamaade suurim pank, on suurettevõtetel hakanud minema paremini, kuid väiksemad virelevad edasi. Tegevjuht Christian Clausen ütles: «Kõik Põhjamaades taandub aktiivsuse tasemele Euroopas... ning Euroopa on väga väga raske... Suurt kasvu [Põhjamaades] lähiaastail loota pole.»

Öeldu on kontrastis SEB sõnumiga, mis samuti hiljuti prognoose põrmustavad tulemused teatavaks tegi. «Meie klientide mured on hakanud natuke järele andma ning nad julgevad [jälle] äri teha. Minu kõhutunne kõneleb sellest, et see [trend] jätkub jõuliselt,» ütles SEB kaubanduspanganduse juht Magnus Carlsson.

Paljude investorite silmis on Rootsi pangad Euroopa rivaalidega võrreldes omamoodi varjupaigaks – pärast seda, kui «põhjamaalased» väljusid finantskriisist heas vormis, kopsakate kasumite ja kõrgete kapitalitasemetega. Nüüd eeldavad analüütikud, et nad hakkavad lähikuudel aktsionäridele dividendide või aktsiate tagasiostude kaudu kapitali tagastama.

Pangad ise hoiavad aga ettevaatlikku joont, seda ka regulaatorite tugeva surve tõttu. Hiljuti kehtestas Rootsi hüpoteekidele riskikaalu alammääraks 15 protsenti – samal ajal kui Norra kaalub 35-protsendilist «põrandat».

Kõik neli Rootsi panka kergitasid teises kvartalis oma kapitalitasemeid, Basel III esmase omakapitali tasemeks kujunes Handelsbankenil, Swedbankil, SEB-l ja Nordeal vastavalt 17,8 protsenti, 17,2 protsenti, 14,2 protsenti ja ligikaudu 14 protsenti.

Swedbank, millest sai esimene pank maailmas mis finantskriisi-järgselt oma aktsiaid tagasi ostis, ning mis maksab umbes 75 protsenti oma kasumist dividendideks, ütles sel nädalal, et mitmete uute plaanitavate reeglite valguses tuleb neil ilmselt hoida esmase omakapitali taset 15 protsendi peal – varasemalt olid nad hinnanud vajadust 13-15 protsendile.

Clauseni sõnutsi on fookus nihkumas kapitali kogumiselt kapitali tagastamisele, kusjuures aasta lõpu poole tõstab Nordea tõenäoliselt oma dividendi. «Meil on piisavalt [kapitali] ja isegi liiga palju... Ülejäänud Euroopa peab hakkama neid tasemeid taga ajama.»
Üheks faktoriks, miks pangad kapitali tagastama hakkavad, võib olla tõsiasi, et regulaatorid tõrguvad heaks kiitmast nende laenuraamatute mudeleid.

Nordea teise kvartali tegevuskasum oli 1,05 miljardit eurot – 3 protsenti vähem kui mullu, kuid vastavuses analüütikute ootustega. Handelsbanken kandis ette prognoose tunduvalt ületava 7-protsendilise tegevuskasumi kasvu, tulemuseks 4,7 miljardit Rootsi krooni. Nädala alguse poole ütles Swedbank, et nende tegevuskasum langes 4 protsenti (ja oli 4,4 miljardit Rootsi krooni), SEB oma kerkis 7 protsendi jagu (9,9 miljardi Rootsi krooni peale).

Copyright The Financial Times Limited 2013