Tallinn on maksnud koolide hoolduslepingud sõlminud ettevõtetele juba kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha, järgnevateks aastateks on lepingutega kindlustatud veel vähemalt poolsada miljonit.
Tallinna koolide rendileping annab ettevõtjaile vähemalt 50 miljonit eurot tulu
«Linna leib on pikk, aga peenike,» ütles Urmas Sõõrumaa 2006. aasta novembris, kui talle kuuluv ettevõte Vivatex sai Tallinna linnavalitsuselt võimaluse hallata viit kooli, mis tuli algul korda teha ja seejärel 30 aasta jooksul korras hoida.
Seitse aastat hiljem võime öelda, et linna leib ei olegi nii väga peenike – Sõõrumaa-taolistele laiahaardelistele ettevõtjatele on see osutunud pikaks, paksuks ja mitmekihiliseks.
2006. aastal korraldas Tallinn kümne koolihoone rendile andmise konkursi, mille võitsid Vivatex ja Oliver Kruuda kontrolli all olev BCA Center. Mõlemale firmale jäi remontida ja hallata viis kooli. BCA Centeri omandus liikus hiljem Kruudalt teiste ärimeeste kätte ning alates maist kuuluvad osakud Nordea panga esindajakontole.
Lepingute kestus on 30 aastat, mis tähendab, et need kehtivad 2036. aasta novembrini. Majandusaruannetest selgub, et järelejäävate aastate jooksul saab Vivatex Tallinnalt intressituluna veel 25,17 miljonit ning BCA Center 28,07 miljonit eurot.
Tulu mitme asja eest
Peale intressitulu saavad mõlemad ettevõtted tulu haldusteenuste osutamise eest. Postimehe arvutuste järgi oli Vivatex eelmiseks aastaks saanud Tallinnalt intressi- ja müügituluna 14,4 miljonit ning BCA Center 15,2 miljonit eurot.
2009. aastal alustas tegutsemist ning sõlmis Tallinnaga lepingu kolmas ettevõte, osaühing Kooliarendus, mis kuulub mitmele tuntud ja vähem tuntud ettevõtjale, kelle seas on näiteks Tiit ja Toomas Kõuhkna, ehitusettevõtjad Raivo Rand, Aivar Tuulberg, Jaanus Otsa jt. Kõuhknatele, Jaanus Otsale ja veel mõnele ettevõttele kuulub osaühing K&L Arendus, kes sõlmis 2011. aastal lepingu kahe koolimaja ja kahe lasteaia renoveerimiseks.
Eelmisel aastal teenisid kõik kolm Tallinna koole haldavat ettevõtet – Vivatex, BCA Center ning osaühing Kooliarendus – 1,5 kuni 3,5 miljonit eurot kasumit ning puhaskasumi rentaablus ulatus sadadesse protsentidesse ehk teisisõnu, puhaskasum ületas mitu korda müügitulu.
Selgituseks tuleb lisada, et suur osa kooliarendajate tulust on saadud kas intressitulu (Vivatex, BCA) või kinnisvara õiglase hinna ja soetushinna vahena ehk kinnisvara võimaliku müügituluna (Kooliarendus).
Ühegi ettevõtte omanikud pole seni (eelmise aasta lõpuks) omanikutulu välja võtnud, aga jaotamata kasumit on Vivatexil kogunenud 7,32 miljonit, BCA-l 5,64 ja Kooliarendusel 2,4 miljonit eurot. K&L Arendus sai eelneva peaaegu 1,5 aasta jooksul kahjumit ning hakkas renditulu saama alates sellest aastast.
Kooliarendusfirmade majandusaruannetest selgub, et ettevõtete omanike jaoks on linnaga sõlmitud lepingud nagu mitu võitu, mis on saadud ühe piletiga. Nimelt on kooliarendusettevõtted võtnud samadele omanikele kuuluvatelt emafirmadelt või samasse gruppi kuuluvatelt sõsarettevõtetelt laenu ning ostnud neilt ka teenuseid.
Nii sai näiteks Vivatex emaettevõttelt U.S. Invest 2007. aastal 0,98 miljonit eurot (15,36 miljonit krooni) aasta hiljem võttis samasse gruppi kuuluvalt US Securities Holdingult 1,41 miljonit eurot (21,99 miljonit krooni). U.S. Investilt võetud laenude intressimäär oli algul seitse protsenti ning teise, nüüdseks Rotermann Grupile vormistatud laenu intressimäär on koguni 11 protsenti, samal ajal kui pangalt sai Vivatex laenu, mille intress oli ühe kuu Euribor, millele lisandus marginaal 0,41 protsenti.
Ühe kuu Euribor oli 2008. aastal keskmiselt 4,3 ja 2009. aastal vaid 0,9 protsenti. Seega oli näiteks 2009. aastal Vivatexi koguintress pangale keskmiselt 1,31 protsenti, U.S. Investile 7 protsenti ja US Securities OÜ-le koguni 11 protsenti. Kõigi kolme laenu tagastamistähtaeg on 2036. aasta november.
Intressimäärade erinevused omanike kasuks, ehkki mitte nii suured, olid ka teistel kooliarendusfirmadel. Tõsi, 2011. aastal langetati mõlema Sõõrumaalt võetud laenu intressimäär viiele protsendile.
Urmas Sõõrumaale saadetud kommentaaripalvele vastas U.S. Investi juhatuse liige Martin Ühtegi. «Panga antud laenud on tagatud, U.S. Investi ja Rotermann Grupi antud laenud on tagamata ja allutatud laenud. Samuti on laenuandjate sisselaenatava raha hind kallim kui pankadel,» vastas Ühtegi küsimusele, miks omanikult saadud laenu intressimäär on panga omadest mitu korda kõrgem. OÜ Kooliarendus Postimehe küsimustele ei vastanud.
Lisanduvad intressid
U.S. Investilt ja Rotermann Grupilt saadud laenuga on veel sellised lood, et seni pole Vivatex laene tagasi maksnud ning tasumata intressid lisanduvad laenujäägile, mis on tekitanud olukorra, kus nende laenude jääk üha paisub – mõlema laenu jääk on kasvanud poole miljoni euro võrra, vastavalt 1,46 ja 1,9 miljoni euroni.
«U.S. Investi ja Rotermann Grupi antud laenud on allutatud pangalaenule ning neid ei saa tagasi maksta enne pangalaenude tagastamist,» selgitas Martin Ühtegi laenujäägi kasvamise põhjust. «Nimetatud laenudel arvestatakse intresse tulenevalt siirdehindade regulatsioonist,» lisas ta.
Lihtne arvutus näitab, et juhul kui laenuintress jääb viiele protsendile, peaks kahe laenu jääk selle tagastamisajaks kasvama 11 miljoni euroni.
Kooliarendus võttis sama omaniku ettevõttelt (majandusaruannetes pole öeldud, millistelt) 2,6 miljonit eurot (41 miljonit krooni) intressimääraga seitse protsenti. BCA Center võttis 2007. ja 2008. aastal lühiajalist laenu intressimääraga kuus protsenti, mis maksti peatselt ka tagasi.
Ettevõtete majandusaruannetest nähtub, et kõige rohkem pigistabki kooliarenduslepingutest välja Urmas Sõõrumaa.
Kuna Vivatexi kontsernikonto emaettevõtja on Rotermann Grupp, siis on ettevõte kahel korral (2010. ja 2012. aastal) kuludesse kandnud täpselt ühesuguse summa (1,1 miljonit eurot) – ebatõenäoliselt laekuvate intresside ja kontsernikonto nõude katteks seoses Rotermann Grupi negatiivsete majandusnäitajatega.
Rotermann Grupi eelmise aasta majandusaruandest selgub, et eelmisel aastal saadi 1,56 miljonit kasumit, ja Ühtegi, kes on ka Rotermann Grupi juhatuse liige, kirjutas aruandes, et ettevõte täitis kohustused kolmandate osaliste ees.
«Vivatex on olnud oma majandustegevuse kajastamisel äärmiselt konservatiivne, mistõttu on ka lühiajalises perspektiivis nimetatud nõuet kajastatud ebatõenäoliselt laekuvana,» vastas Ühtegi küsimusele, miks oli vaja see kuludesse kanda eelmisel aastal. «Nõuet ei ole maha kantud ning nõudeõigusest ei ole loobutud,» lisas ta.