/nginx/o/2013/07/17/1904082t1h2ba7.jpg)
«Mida tasuks silmas pidada teise inimese käest kasutatud jalgratast ostes? Millised dokumendid peavad rattal olema? Kas on olemas mõni telefoni number, kust saaks infot näiteks raaminumbri kaudu ega tegu pole varastatud rattaga?» küsis venekeelse Postimehe lugeja Maksim.
Vastab Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.
Olenevalt rattamargist on n-ö paberid erinevad, kuid poest ratta ostmisel peaks kindlasti olema kaasas garantiiraamat, mis sisaldab ostukuupäeva ja kohta ning rattaraami numbrit.
Kui rattaostjal tekib kahtlusi, et ratas võib olla varastatud, peaks ta sellest politseid teavitama. Põhjendatud kahtlused võivad tekkida siis, kui ratas müüakse oluliselt alla omahinna, müüjal puuduvad ratta ostu tõendav dokument või tšekk, ei oska seletada rattal olevaid eritunnuseid (nt vigastused. kriimud jms), samuti ei oska anda ülevaadet ratta ajaloo kohta ega põhjendada oma müügi soovi. Kui müüja väidab, et ratas kuulub temale või tema lapsele, tasub kindlasti teha ise ratta välimuse järgi järeldusi (nt kui kõrge on sadul jms).
Politsei kodulehel on üleval leiud, mille kohta saab politseilt ka infot.
Ese, mis on saadud kuritegelikul teel, võetakse ära ning tagastatakse kannatanule. Teadlikult varastatud eseme soetamine on karistatav. Omanik saab oma ratta tagasi siis, kui on tehtud kuriteoavaldus, kus on kirjeldatud raaminumber või eritunnused. Dokumentide kadumine ei ole takistuseks omandi välja selgitamisel.