LHV kardab turgude langust
17. juuli 2013, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutab viimases kuuülevaates, et on vähendanud investeeringute riske, sest pelgab turgude langust.
«Selle aasta kevadest on LHV pensionifondid oluliselt vähendanud fondide riskisust, et kaitsta investorite vara olukorras, kus väärtpaberite hinnad võivad oluliselt langeda,» kirjutas Viisemann.
«Juunikuu sündmused näitasid, et tavalisest suurem ettevaatlikus on praegu õigustatud,» märkis Viisemann.
Arenenud tööstusriikide keskpangad on viimaste aastate jooksul hoidnud intressimäärasid väga madalatel tasemetel. Viisemanni sõnul on see aidanud kaasa nii finantsvara (aktsiad, võlakirjad) kui ka kinnisvara hindade tõusule.
«Reaalmajandusse, see on siis läbi uute investeeringute või hästi tasustatud töökohtade loomise kaudu, ei ole odav raha olulises mahus jõudnud. Ettevõtjad lihtsalt ei julge ebakindlas, kunstlikult loodud keskkonnas uusi projekte ette võtta,» kommenteeris Viisemann.
«Seega eksisteerib risk, et erinevate varade hinnad võivad langeda tasemetele, mis peegeldavad korrektsemalt majanduslikku reaalsust,» resümeeris pankur.
Juunikuus olid peaaegu kõik maailma suuremad aktsiaturud languses. Lääne-Euroopa aktsiad langesid 5,1 protsenti, seejuures Põhjamaade aktsiad kaotasid 6,4 protsenti oma väärtusest. Arenevate riikide aktsiate hinnad langesid keskmiselt 6,6 protsenti . Kagu-Aasia aktsiahindade langus oli 6 protsenti, Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiad kukkusid 7,6 protsenti ning Ladina-Ameerika turud kaotasid 9,3 protsenti oma väärtusest. Vähesteks eranditeks, mis suutsid üldisele trendile vastupidises suunas liikuda, olid Jaapani ja Eesti aktsiad, mis tõusid vastavalt 1,4 ja 0,8 protsenti.
Viisemann viitas, et juuni lõpus andis USA keskpanga juht mõista, et pank võib oodatust varem vähendada võlakirjade hulka, mida turult kokku ostetakse ja sedasi käitudes piirab ka täiendavalt ringlusse paisatava raha hulka.
«Selge on see, et kui kõige suurem võlakirjade ostja vähendab kogust, mida ta osta soovib, siis see avaldab mõju võlakirjade hindadele ja ka intressimääradele. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär kerkiski 1,6 protsendi pealt juuni alguses kuni 2,5 protsendini juuni lõpus. USA keskpanga rahapoliitika avaldab aga olulist mõju ka teiste riikide intressikeskkondadele,» märkis Viisemann.