Murdunud pesupuu alla jäänud laps hukkus

Pesupuu. Foto: Erakogu

Tartus kaotas juuni lõpus elu seitsmeaastane tüdruk, kellele kukkus peale mänguväljaku kõrval olnud vana pesupuu, kirjutavad Postimehe reporterid Tiina Kaukvere ja Piret Lakson.

Ühes Tartu magalarajoonis meenutab kolme nädala tagust tragöödiat leinakimp laste mänguväljaku kõrval ja rohu sees olev metalltoruots. Veel veidi aega tagasi seisis sellel kohal metallist pesupuu. Sääraste päevinäinud raudtorude vahel kuivavad tuhandete eestimaalaste rõivad. Neid kohtab igas magalarajoonis.

Mõni aasta tagasi võttis korteriühistu kaks maa sees loksuvat ja roostetanud metallkonstruktsiooni maha. Kaks stabiilset pesupuud jäeti alles, kuna elanikud vajasid kohta, kus riideid kuivatada.

Neist üks sai saatuslikuks seitsmeaastasele tüdrukule, kes 26. juuni õhtul paljude teiste lastega kodumaja kõrval mängis. Metallkonstruktsioon murdus ja kukkus lapse rinnale.

«Keegi ei saa õieti aru, mis ja kuidas juhtus. Kellegi käest ei ole küsida ka, lapsed olid vaid ümber. Nemad ei ole süüdi,» märkis hukkunud lapse onu Janek (toimetusele täisnimi teada).

Kaks katkenud hädakõnet

Õnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on käimas kriminaalmenetlus, mistõttu politsei juhtunut veel kommenteerida ei taha.

Mängukaaslased on käinud hukkunud lapse vanematele ütlemas, et posti sai enne kukkumist raputatud ja selle otsas turnitud. Õnnetu juhuse läbi viibis tüdruk parasjagu pesupuu all, kui see murdus.

Vana metalltoru oli aastatega saanud osaks laste mänguväljakust, ehkki õues on ka kiik, ronimisredelid ja liivakastid.

«Olen lapsi ikka aeg-ajalt korrale kutsunud, kuid ega iga päev ju ei jaksa,» ütles mänguväljakut haldava korteriühistu esimees (toimetusele täisnimi teada).

Hukkunud tüdruku ema Kati (toimetusele täisnimi teada) sõnas, et õnnetuspaigast mõnekümne meetri kaugusele koju tuli laps omal jalul, abiks sõbranna. Tal oli jõudu täpselt nii palju, et jõuda esimesel korrusel asuva kodu koridori. Sinna jäi tüdruk lebama. «Kui ta tuppa jõudis, siis ta oli veel teadvusel ja ütles: «Emme, mul on kõik korras.»»

Edasi läksid asjad halvaks. Kati püüdis kiirabi kutsuda. «Helistasin mitu korda, lasin pikalt kutsuda, keegi ei võtnud toru,» rääkis ema.

Häirekeskus sai avalike suhete juhi Jaana Padriku kinnitusel esimese kõne kell 20.13. See olevat aga kohe katkenud. Teine kõne saabus 20.14 ja katkes samuti.

«Seega on häirekeskuse päästekorraldaja need kõned vastu võtnud, kuid kõned on teadmata põhjustel katkenud,» ütles Padrik.

Minut hiljem saabus kolmas kõne, mis õnnestus, ning häirekeskus liigitas kutse kiireks, mille puhul on abivajaja seisund eluohtlik.

Nelja minuti pärast jõudis kohale esimene reanimobiil, mille vägesid juhatas Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees ja SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee. Umbes siis kaotas laps teadvuse.

«Väike tüdruk lamas esimese korruse korteri koridori põrandal, teadvusetuna, kahvatuna, praktiliselt terminaalses seisundis, tema pulss ei olnud palpeeritav,» kirjeldas Kõrgvee olukorda.

Brigaad kuulis, mis oli juhtunud – tüdrukule oli peale kukkunud raudkonstruktsioon, mille alt vabastamiseks olid mitmed teised lapsed tublisti pingutanud.

«Alustasime kohe elustamisvõtetega, viisime lapse juhitavale hingamisele. Samaaegselt toimus südame kaudne massaaž, monitoriseerisime elulised näitajad, rajasime veeniteed infusiooni ja ravimite manustamiseks,» kirjeldas Kõrgvee.

Suri operatsioonilaual

Kuna laps oli ülikriitilises seisundis, oli Kõrgvee sõnul abikäsi juurde vaja. Nii kutsuti teine reanimobiilibrigaad.

«Peagi oli selge, et tegemist on ülitõsise rindkere ja kõhukoopa organite vigastusega, mis oli viinud kontrollimatule sisemisele verekaotusele,» selgitas Kõrgvee.

Elustamisega aga jätkati – rajati kaks veeniteed, dreneeriti vasak pleuraõõs õhkrinna kahtlusel.

Segaduses Kati ei saanud aru, miks tütart ometi haiglasse ei viida.

«See aeg oli nii pikk, mis nad siin olid. Lapse rinnal olid marrastused, aga midagi näha ei olnud,» ütles naine, kes viibis terve aja tütre kõrval. «Ma ei tea, kuidas on õige, kas peab siin elustama või tõstma ta autosse ja viima haiglasse,» nentis ta.

Haiglasse jõudis tüdruk pärast seda, kui kiirabi oli teda 45 minutit elustanud. Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna traumameeskonda oli üliraskes seisus saabuvast lapsest juba informeeritud.

«Kui oleksime lapse kohe haiglasse viinud, ilma elustamata, meditsiinilisi protseduure ja infusiooni tegemata, ei oleks lapsel mingitki võimalust olnud. Ka seal oleks tulnud alustada samadest protseduuridest, mida me kohapeal tegime ja transpordi ajal jätkasime,» kinnitas Kõrgvee.

Edasi otsustati last erakorralise meditsiini osakonna saalis kohe opereerida. Selgus, et tal olid rindkere, kopsu, kõhukoopa organite ja suurte veresoonte ulatuslikud vigastused ning kontrollimatu massiivne verekaotus kõhuõõnde.

Operatsiooni käigus üritati verekaotus kontrolli alla saada ja vereringe taastada. «Alguses see väga lühikeseks perioodiks õnnestuski, kuid püsivat kontrolli verejooksu või verekaotuse üle siiski ei tekkinud ning laps suri operatsioonilaual kaks ja pool tundi peale meeleheiteoperatsiooni algust,» rääkis Kõrgvee.

Last elustati kokku üle kolme tunni. «Oma pea 35-aastase praktilise meditsiinilise tegevuse jooksul olen pidanud abi andma paljudele erinevates kriitilises seisundis patsientidele, kuid nii tõsine traumajuhtum lapsel on esmakordne,» nentis Kõrgvee.

Septembris oleks õnnetult hukkunud tüdruk saanud kaheksa-aastaseks ja läinud teise klassi.