Kaubasadamas puhub poliitiline idatuul

Kõige tulusamad on sadamale tankerid, millele kehtestatud sadamamaksud on kõrgeimad. Foto: Peeter Langovits

Nii nagu ilmastiku tujud dikteerivad laeva saatuse merel, mõjutavad suure idanaabri poliitikute tujud Eesti kaubasadamate käekäiku. Viimastel aastatel on need Venemaalt puhuvad poliitilised tuuled olnud Eesti transiidiärile ebasoodsad.

Muuga kaubasadamas käib töö ööpäev läbi ja aasta ringi. Sadamakapten Henn Noore mäletamist mööda oli mullu sadam tühi vaid paaril korral. Näiteks ühel augustikuu infopäeval, kui sadamasse oli tulnud hulk külalisi laevu uudistama.

Nädala keskpaigas, mil Muugal uudistamas käisime, oli kaubasadamas üllatavalt vaikne. Ja seda mitte ülekantud tähenduses. Sadamas oli viis kaubalaeva, neist kaks hiiglaslikku tankerit, kuid kauba maha- ja pealepanek toimus peaaegu et sosinal, kui vaid mõned laevapasuna hüüded ja masinate hoiatussignaalid välja arvata.

Optimism on säilinud

Kolossaalsete laevade ja kraanade kõrval on inimene tühine putukas, kuid nende hiiglaste juhtimine on siiski veel inimkätes. Võib vaid ette kujutada, kui võimsana tunneb end inimene, kes sõidab ringi kümne meetri kõrguse konteineritõstukiga, mida sadamakapten kutsub hellitavalt sipelgaks.

Kellegi käed juhivad veel ka mitmekümnemeetriseid kraanahoobasid. Tundsin igatahes end nii, nagu oleksin sattunud uusimasse «Transformerite» filmi, kus oma väikese sõiduautoga püütakse hiiglastele mitte jalgu jääda.

Kui tavapärasel päeval ongi Muuga sadamas viis kaubalaeva, siis rekord on 12. Tegelikult on sadamas ruumi 29 laevale.

Kuid sadamarahvas ei lase ennast heidutada ja vaatab tule­vikku optimistlikult – lahte on hiljuti täidetud ja ette valmistatud ruum veel kümnele kaile. Tallinna Sadama turundusjuht Sirle Arro nimetas valmisolekut kiireks laienemiseks nende konkurentsieeliseks. «Teistes lähisadamates on ruum laienemiseks otsa saamas,» rõhutas ta.

Kõrge rohuga kaetud põldudel näeb aga Arro juba vaimusilmas tööstusparki, mille rajamiseks käivad ettevõtjatega läbirääkimised. «Huvilisi on, aga me ise tahame siia ikkagi selliseid ettevõtteid, kes ka sadama kaubaveos osaleksid,» sõnas ta.

Viimane sadama lotovõit ongi maailma üks suuremaid logistikafirma, belglaste Katoen Natie äsjavalminud logistikakeskus, mis tegeleb peamiselt kakaoubade ja plastgraanulite logistikaga. «Kui nemad juba tulid, siis küll tulevad ka teised,» pakkus turundusjuht.

Muuga kaubasadam, mida läbib ligi 90 protsenti transiitkaubast, sõltub täielikult Venemaalt eksporditavatest kaupadest. «Kui me Venemaa kaupa ei teenindaks, siis meil ei oleks Muuga sadamat üldse tarvis,» rääkis Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa.

Viimased paar aastat on Muugale rasked olnud. Narva lähedal asuvas venelaste Ust-Luga sadamas valmis 2011. aastal masuuditerminal ja mullu toornaftaterminal ning selle tulemusel kasvas sealne kaubamaht 2012. aastal 106 protsendi võrra.

Enim vähenes piirkonnas just Tallinna Sadama kaubamaht – 19 protsendi võrra, mis tuleneski peamiselt Ust-Lugale kaotatud vedellastist. Tallinna Sadam langes piirkonnas suuruselt neljandalt kohalt seitsmendaks sadamaks.

Mahult on Tallinna Sadama suurimad transiitkaubad praegu naftasaadused ehk peamiselt Venemaa masuudieksport, ro-ro kaubad ehk veoautod, mis veavad kaupa Läänemere-äärsete linnade vahet, kolmandaks on väetised ning neljandaks konteinerid. Lisaks veetakse ka vanarauda, puitu, killustikku, metalle ja turvast.

Söeterminal seisab

Kivisüsi, mida näiteks 2006. aastal veeti Tallinna sadamatest läbi 7,5 miljonit tonni, praegu enam siia eriti ei jõuagi. Söeveo langus algas pärast pronksi­ööd 2007. aastal ning kuna raudteel poliitilise otsusena Eestisse veoks lubasid ei anta, siis on söetransiit siia järk-järgult hääbunud. Mullu jõudis kivisütt Tallinna 39 000 tonni, tänavu on kivisütt veetud vaid mais.

Uhke ja moodne kivisöe terminal on Muugal suletud. Väetiseterminali lähedal kail meenutavad kunagist söetransiiti vaid mõned üksikud säravmustad hunnikud.

Mis suletud söeterminalist edasi saab, ei ole esialgu sadama otsustada, kuna terminali operaatoriga on sõlmitud pika­ajaline leping. Kuni seda pole oluliselt rikutud, ei ole sadamal võimalust seda lõpetada ja terminali muul otstarbel kasutusele võtta.

«Aga see, et terminali operaator jätkuvalt oma kohustused meie ees täidab, näitab seda, et ta on oma tuleviku osas ikkagi jätkuvalt optimistlik,» selgitas Ringmaa.


Kopsakas kasum

Aasta    Käive    Kasum

    (mln eurot)    (mln eurot)

•    2012    88,58    32,82

•    2011    89,23    36,38

•    2010    86,82    42,37

•    2009    80,98    26,08

•    2008    74,71    26,63

•    2007    74,29    21,46

Allikas: Tallinna Sadam