Baieri pangandusliidu esimees Stephan Götzl võrdles Euroopa Komisjoni kava omistada endale ülim õigus euroalas panku sulgeda «võimaldavate õigusaktidega» ehk seadustega, mis aitasid natsidel võimu haarata.
Saksa ametnik näeb Brüsseli pangavolitustes natside «võimaldavaid õigusakte»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Götzli kommentaarid rõhutavad sakslaste sügavat vastumeelsust plaanidele, mille Euroopa Liidu siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier teisipäeval euroala pangandusliidu nn teise samba jaoks välja käis.
Oma eilses kõnes Müncheni piirkondlikul panganduskonverentsil väljendas Götzl oma vastuseisu komisjoni ettepanekutele enesele uusi volitusi omistada ning kõrvutas seda «võimaldava õigusaktiga».
«Meil sakslastel on olnud võimaldavate õigusaktidega halvad kogemused,» ütles ta ilmse viitega 1933. aasta konstitutsioonimuudatusele, mis andis natsidele laiapõhjalised volitused kehtestada õigusakte vabana parlamendi kontrollist.
Esimesena avaldas Götzli märkused Wall Street Journal, seejärel kinnitas neid ka pressiesindaja. Viimane juhtis tähelepanu sellele, et Götzl ei maininud otsesõnu Hitlerit ega natse.
Saksamaal ollakse sügavalt häiritud, et Euroopa Komisjon soovib ületada oma seaduslike volituste piire ning asetada end ülimaks otsustajaks euroala pankade kinnipaneku küsimuses.
Ühtne «solveerimismehhanism» omistaks komisjonile otsustavad volitused euroala 6400 panga üle. Komisjon võiks panna kinni mistahes raskustes panga, sõites vajadusel üle asukohamaa tahtest.
«Meie hinnangul omistab see ettepanek komisjonile volitused, mida neil kehtivate [ELi] lepete alusel ei ole,» ütles teisipäeval Angela Merkeli pressiesindaja.
Ka Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble on hoiatanud Brüsselit, et viimane peab austama seadusest tulenevaid piiranguid, riskides vastasel korral «suurema turbulentsiga».
Barnier’ pressiesindaja keeldus Götzli kommentaaridele vastamast.
Barnier väidab, et komisjoni ettepanekud on igati ontlikud, tsiteerides Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Keskpanga juristide toetavaid avaldusi.
Euroametnike sõnutsi tegid nad ettepaneku komisjoni volitusi võimendada vastumeelselt – ja üksnes seetõttu, et komisjon oleks praeguse ELi leppe raames juriidiliselt kõige pädevam ja efektiivsem institutsioon pangakriiside lahendamiseks.
Barnier väidab, et Euroopa ei saa lubada endale ELi leppe muudatuste taga ootamist, mis on reeglina vaevaline ja aastaid kestev protseduur.
Brüssel tahab, et umbes 300 töötajaga pankade sulgemise režiim alustaks tööd 2015. aasta jaanuaris.
Arvestades Saksamaa vastuseisu, mis nõuab järkjärgulist ja etapiviisilist lähenemist antud küsimusele, läheb komisjonil aga väga raskeks jõuda diilini enne seda, kui Euroopa Parlamendi töö märtsikuisteks valimisteks seiskub.
Copyright The Financial Times Limited 2013