Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saaremaa Laevakompanii 1,8 miljoniga kahjumis, otsitakse väljapääsu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Saaremaa Laevakompanii parvlaev St. Ola Rohuküla-Heltermaa liinil.
Saaremaa Laevakompanii parvlaev St. Ola Rohuküla-Heltermaa liinil. Foto: Raigo Pajula

Väinamere parvlaevaliinidel avalikku liinivedu korraldava Saaremaa Laevakompanii grupi koondkahjum ulatus mullu 1,8 miljoni euroni, üleveoteenuse korraldamise kahjumiks kujunes 3,8 miljonit eurot.

Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul on ettevõtte põhitegevuseks oleva laevaliikluse kvaliteeti viimasel kahel aastal üha arendatud, kuid arenguhüppe varjukülg on süvenev kahjum.

«Kvaliteedihüpet on võimaldanud üle 90 miljoni eurone erainvesteering uutesse laevadesse ja riigi poolt sadamatesse suunatud 40 miljonit eurot EL struktuurifondide vahendeid. Uute laevade tellimine sai võimalikuks eeldusel, et riigi poolt tellitavate reiside arv kasvab sõidukite ja reisijate arvu kasvuga vähemalt samas proportsioonis. Selle asemel hakkas riigitellimus uute laevade saabudes hoopis vähenema. Samal ajal nõudlus omakorda kasvab järjepidevalt,» märkis Rihvk.

Väinamere liinide reisijastatistika näitab, et reisijate arv kasvab kiirenevas tempos juba teist aastat, alates uute laevade liinile toomisest.

Rihvk ütles, et kui ettevõte ei tule praeguse ärimudeli alusel majandustegevusega toime, peab leidma väljapääsu.

«Oleme riigile teinud ettepaneku reiside arvu suurendamiseks. See on hädavajalik teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja jätkuvaks parendamiseks ning kasvataks ka reisitasude summat, et katta uute laevade finantskulu. Halb lahendus oleks mõne uue laeva müük või väljarentimine. See tähendaks järsku tagasiminekut mitmeaastase tööga saavutatud teenuse tasemes ning seda ei soovi mitte ükski osapool, ei vedaja, tellija ega saarte kohalikud kogukonnad,» selgitas Rihvk.

Tagasi üles