/nginx/o/2013/07/12/1891356t1ha528.jpg)
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) soovib, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone kütte- ja jahutuslahenduse saaks endale Fortumi Tartu katlamaja. Muuseumi juhile Tõnis Lukasele on aga selline asjade käik üdini vastumeelne – tema eelistab hoonesse projekti järgi tulema pidanud maakütet.
«RKAS on teinud ettepaneku, milles tugineb Tartu keskkatlamaja analüüsidele, muuta projekti,» rääkis Lukas eile. «Praegu ma vastan sellele. Konflikti ei ole ehitusega seoses, aga on erimeelsused. RKAS tahab teha kapitaalse muudatuse, loobuda maaküttest, ma põhjendan praegu, miks muuseum ei pea sellist muudatust võimalikuks.»
Muuseumijuhi sõnul on hoonesse projekteeritud maaküte. «Kui teeme hanke, siis on risk, et kaotame ehitusel aega. Meie lähtume muuseumile omaselt sellest, et tulevased halduskulud ei läheks liiga suureks, mistõttu vajame varianti, mis ei tõsta iga-aastaseid kulutusi,» jätkas ta.
Lukas möönis, et kaugküttega oleks investeeringute maht väiksem. «Ehitaja poolt vaadates on investeeringute maht oluline ja RKAS tahabki seda, et keskkatlamaja teeb omapoolse investeeringu, mistõttu muuseumi ehitusmaksumus väheneb,» ütles ta. «Meile on tähtsad tulevased arved, keskkütte puhul ei ole garantiid, et arved ei hakka suurenema.»
Kuigi muuseumijuht seda otsesõnu välja ei ütle, on selge, et teda kui ajaloolast häirib ärimeeste plaan rakendada ERMi ehitus riikliku ehitusfirma abil suure kinnisvaraäri vankri ette.
«Muuseumi juurde rajatav külmajaam saaks külma müüa ka laiemalt kui vaid muuseum,» lausus Lukas, viidates kavandatud jäähallile.
Et olla täpne, tuleb toonitada, et RKAS soovib korraldada riigihanke kütte- ja jahutusfirma leidmiseks.
Fortum Eesti juht Margo Külaots möönis, et nendega tulevasel kaugküttelahenduse konkursil võistelda on peaaegu võimatu. Tema sõnul on Fortum teinud põhjalikud arvutused ning on veendunud, et ettevõte suudab ERMile pakkuda parema lahenduse kui maaküte.
«Oleme väga huvitatud ERMist, see on suur objekt, aga ka Raadi piirkond on arenev, oleme huvitatud kogu piirkonnast,» ütles Külaots. «Raadi tulevikuplaanid on väga aukartustäratavad. Kriis tõmbas paljudele asjadele kriipsu peale, aga planeering on seal vägev: jäähall, koolid, lasteaiad, elamud.»
Ta toonitas, et kaugkütte korral oleks esialgne investeering muuseumile väiksem.
Kaugküttetrass jääb Raadilt kaugele, mistõttu tuleb rajada kulukas toru keskküttekatlamajast ERMini. Külaots ütles, et ERM ei pea tasuma kogu torustiku investeeringut, vaid ainult osa sellest, sest firma loodab, et lähiaastail kerkib sinna piirkonda ka teisi objekte, mis tarbiksid nii soojus- kui ka külmaenergiat.
Eestis ei ole sellist lahendust väga palju kasutatud, aga mujal riikides on see katlamajade tulus lisaäri, et pakkuda suvel ka jahutust.
«Fortumil on väga hea oskusteave kaugjahutusele, ERM oleks üks hoone, kus saaksime pakkuda edasijõudnud lahendust, mitte ainult sooja müüa, vaid kogu sisekliima lahendust, kütte- ja jahutusenergiat,» ütles Külaots.
ERM kui asumi süda
RKASi pressiesindaja Madis Idnurme sõnul oli maaküte 2009. aastal, mil hoone projekteeriti, kõige soodsam.
«Aeg on edasi läinud, juurde on tekkinud uusi võimalusi ja lahendusi, ning nüüd, neli aastat hiljem, analüüsime uuesti erinevaid lahendusi. Ühe olulise alternatiivina on vaatluse all ka Euroopa Liidus eelistatum koostootmisel põhinev kaugkütte ja kaugjahutuse lahendus,» märkis ta.
Idnurm kinnitas, et RKAS teeb muuseumihoonele kütte- ja jahutusehanke.
«Tartu valla ja linna planeeringute järgi jääb ERMi uus hoone uue linna keskele, tulevad suured kortermajad, spaa, hotellid, jäähall, mis tähendab, et Fortum peab torustiku rajama niikuinii ning suure kliendi olemasolu vahepeal on ettevõttele kasulik,» resümeeris Lukas.
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)