Nõukaaegne hallus taandub

Nõmmel asuv maja Mai tänav 3 on müügis ühes kauni aiaga. Foto: Uus Maa Kinnisvara

Suvi on parim aeg kauni ümbrusega kinnisvara müügiks, sest siis on kogu ilu kõige paremini nähtav.

Kõndides ringi nii aedlinnades kui ka kesklinnale lähemal olevates vanades miljööväärtuslikes asumites, hakkab silma inimeste aina suurem hoolimine koduümbrusest.

Korda ei tehta mitte ainult oma aeda, vaid ka avalikku ruumi.

Tegemist on muutusega mentaliteedis. Kui nõukogude ajal lõppes enamiku jaoks kodu tema korteriukse või eramu väravaga, siis nüüd on aina enam hakatud kaunistama-korrastama kortermajade tänavaäärset ruumi ja eramute aiatagust mururiba.

Need muutused on teatavates piirkondades toonud kaasa vähese pakkumise ja väga suure nõudluse.

Väljakujunenud asumites-linnaosades, näiteks Nõmmel, Kalamajas, Pelgulinnas ja Lillekülas on tekkinud pakutava kinnisvara osas defitsiit. Kortereid-maju-krunte on müügis väga vähe ning nende hulgas on veelgi vähem nii-öelda tõelisi pärleid.

Kaunis on nõutud

Võrreldes 2011. aasta juunit käesoleva aasta sama kuuga, on näiteks korterite müügipakkumiste hulk miljööväärtuslikes piirkondades langenud keskmiselt 26–38 protsenti.

Niisuguse defitsiidi põhjuseks pole vaid kinnisvaraturu üleüldine aktiviseerumine. Väga olulist rolli on mänginud kogukondliku kultuuri taasteke ning oma tänavast-asumist hoolimine.

Kui kõnnime neis kohtades ringi, siis näeme, et kortermajade ette rajatakse peenraid, riputatakse lillepotte ja kõnnitee äärde paigaldatakse pinke. Inimesed ei eelda, et kõike, mis hoovist väljaspool, peab tegema vaid linn. On uhkuse asi, et sinu kortermaja või eramu esine tänav oleks kena ja korras.

Sellistest elukeskkondadest naljalt enam ära ei kolita. Kui seda isegi tehakse, sest pere kasvades vajatakse suuremat elamispinda, siis jäetakse endine väike korter tihti alles ja üüritakse hoopis välja.

Hoolimine tõstab väärtust

Defitsiit ei tähenda siiski seda, et müügiks pakutava objekti eest saaks küsida ükskõik millist hinda. Ostuhuvilised on turuhindadest tegelikult vägagi teadlikud ning ei kiirusta iga müügipakkumist kohe vastu võtma.

Veel leiame omajagu asumeid ja tänavaid, kus majad on tegelikult ilusad ja väärtuslikud, kuid ümbruskonda ei suhtuta veel kui oma kodusse. Sellistes piirkondades on hinnatase ka madalam ning soov seal elada palju väiksem.

Kaunis koduümbrus tõstab kõigi kinnisvara väärtust ning me kõik saame selles kaasa rääkida.

Kogukondlikud eesmärgid

Eestis, eriti aga Tallinnas, on palju asumiseltse ja ka vaid üht tänavat hõlmavaid rahvaliikumisi juba omajagu ning neilt on palju õppida.

Iga kortermaja elanikud ja eramu omanikud saavad ka oma ümbruskonna väljanägemisse panuse anda. Ühest väikesest sammust võib välja kasvada suurem liikumine.

Laiem kogukondlik tegevus ongi tekitanud need ilusad linnaosad, milles paljud elada tahavad.

Kõndige ja vaadake. Koguge ideid, mida oma tänaval rakendada – suvi on selleks parim aeg.