Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ärivaidluste hulk Eestis on mitmekordistunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sirje Niitra
Copy
Advokaadibüroo üks omanikke Jüri Raidla.
Advokaadibüroo üks omanikke Jüri Raidla. Foto: AFP / Scanpix

Eesti ühe juhtiva advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous hinnangul on äriühingute vaidluste arv Eestis eelmise aastaga võrreldes kasvanud ligi kolm korda.


Raidla Lejins & Norcous vaidluste osakonna juhi, vandeadvokaat Toomas Vaheri sõnul on globaalne majanduskriis oluliselt mõjutanud vaidluste mahtu ning ka sisuliselt on mitmeid olulisi pöördeid toimunud.

«Järjest enam on ettevõtjad läinud vaidlusi pidama arbitraažikohtusse ning tervikuna on vaidlused varem nähtuga oluliselt keerukamaks muutunud. See seab täiesti uued väljakutsed ja mängureeglid kõigile osapooltele,» sõnas Vaher. Ta lisas, et kui tõusval turul sõlmiti kokkuleppeid sageli kiirustades ning kohati ebapiisava ettevalmistusega, siis nüüd tuleb tegutseda eriti kaalutletult, et olukorda päästa.

Vaheri sõnul on näha üsna tüüpilisi langeva turu vaidlusi, mis on tingitud heal ajal sõlmitud lepingute pealiskaudsusest ning riskide maandamata jätmisest. «Palju on kokkulepetest kõrvelehoidmist, kuna turuhind on täna sootuks teine, samuti võlgade maksmata jätmist, kuna lihtsalt raha pole. Märgata on töömahtude kasvu riigihangete vallas ning selgelt enim raputada saanud finants-, ehitus- ja kinnisvarasektoris.» Ta lisas, et olukorras, kus iga kroon on arvel, on ka iga lepingusse kirjutatud koma kulla hinnaga.

Viimase aja tähelepanuväärseimatest kaasustest tõi Vaher välja mitmed mastaapsed rahvusvahelised arbitraaživaidlused, mille mahud on küündinud kuni sadadesse miljonitesse kroonidesse. Vaheri sõnul on Eesti ettevõtjad vaidlustega järjest rohkem eelkõige Stockholmi, Helsingi ning Londoni arbitraažikohtute ees.

Tihti eelistavad Eesti ettevõtjad vaidluste lahendamist välisriigi arbitraažis eelkõige selle neutraalsuse ning konfidentsiaalsuse tõttu. Tavaliselt kolmeliikmeline arbitraažikohus koosneb äri- ja õiguspraktikutest, kes hindavad poolte vaidlust eelkõige oma kogemuse ning ärikulutuuri pinnalt.

Raidla Lejins & Norcous meeskond on viimastel aastatel olnud mitme Eestiga seotud suurekaliibrilise rahvusvahelise arbitraaživaidluse põhinõustajaks. 2009. aasta märtsis lõppes edukalt Helsingi kaubanduskoja arbitraažikohtus peetud vaidlus, mille hinnanguline väärtus ületab miljardi krooni piiri. Varasemalt on rahvusvahelisi arbitraaživaidlusi peetud näiteks ka äriõiguse, energeetika, rahvusvahelise transiitkaubanduse, sadamaterminalide, transpordi ning maavaradega seotud valdkondades.

Märksõnad

Tagasi üles