Portugali valitsus vältis läinud nädalal küll napilt lagunemist, kuid poliitilise kaose mõjud võivad siiski olla kaugeleulatuvad.
Portugal kõigub võla restruktureerimise äärel
Nimelt on riigi šansid täiel määral võlaturule tagasi pääseda palju väiksemad – mis aga tähendab seda, et rahvusvaheliste võlausaldajate «troikalt» on tarvis lisaraha saada.
Lisaraha soov võib aga viia võla restruktureerimiseni. See omakorda võib rikkuda ära esialgse ja ebakindla rahu, mille Euroopa Keskpank kontidendi võlakirjaturgudele on taganud.
«Nüüd läheb Portugali jaoks palju keerukamaks end ise turul finantseerida,» ütleb Pimco portfellihaldur Myles Bradshaw.
«Risk seisneb selles, et kui tuleb teine troika [abi]programm, siis kasutatakse selle kulutuste langetamiseks eraviisilise võla struktureerimist.»
Euroopa liidrid on tõotanud, et Kreeka restruktureerimine jääb «unikaalseks», kuni järgmise aasta maikuuni on Portugali rahavajadused põhimõtteliselt kaetud.
Siiski võib tõrkuma hakata Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mis nõuab reeglina teostatava finantseerimisplaani olemasolu järgmiseks 12 kuuks, enne kui teeb rahaülekandeid. Samuti tahab IMF, et paketiriigi võlatase oleks jätkusuutlik.
Portugal võib valmistada pettumuse mõlemas punktis.
IMFi prognooside kohaselt tipneb Portugali riigivõlg tuleval aastal 124 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Paljud analüütikud ja investorid on palju pessimistlikumad: RBSi hinnangul tõuseb Portugali võlatase 2015. aastal lausa 134 protsendi peale.
Kuigi Kreeka riigivõlg oli restruktureerimise künnisel oluliselt kõrgem, tuleb siinjuures meenutada, et IMF kahetseb liigset venitamist Kreeka puhul.
Fond on avaldanud raporti, milles kinnitab, et kaalub edaspidi restruktureerimiste korraldamist varajasemas staadiumis – niipea kui mõne riigi maksevõime küsimärgi alla satub.
Copyright The Financial Times Limited 2013