Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaata, mis muutub esmaspäevast konkurentsiseaduses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Otsa juhitav konkurentsiamet jälgib toimuvat kullipilgul.
Märt Otsa juhitav konkurentsiamet jälgib toimuvat kullipilgul. Foto: Toomas Huik / Postimees

Esmaspäevast muutuvad konkurentsiseaduses mitmed põhimõttelised asjad – muutub pea kõik, välja arvatud riigiabi ja kõlvatut konkurentsi puudutavad punktid. Soraineni advokaadid tegid ülevaate, mis teistmoodi olema hakkab.

Seekordsetest konkurentsiseaduse ja seonduvate seaduste muudatustest on ettevõtjaid ehk enim negatiivselt mõjutav konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaja pikendamine sarnaselt maksualaste väärtegudega kahelt aastalt kolmele aastale. Positiivse täiendusena võib esile tõsta konkurentsiameti jaoks võimaluse loomist kiita heaks ettevõtjate poolt konkurentsiolukorra parandamiseks vabatahtlikult võetavaid kohustusi ning lõpetada menetlus ilma rikkumise olemasolu kohta lõplikku seisukohta võtmata.

Konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaeg pikeneb
Konkurentsialaste väärtegude aegumise tähtaeg pikeneb kahelt aastalt kolmele. See tähendab, et harvemaks muutuvad juhud, kus ettevõtja pääseb karistusest põhjusel, et väärtegu on aegunud. Aegumistähtaja pikendamine puudutab muu hulgas turgu valitseva seisundi esmakordset kuritarvitamist ja koondumise jõustamist ilma Konkurentsiameti eelneva loata.

Kontserni üheks ettevõtjaks lugemise võimalus muutub selgemaks
Konkurentsiseaduse muudatustega eemaldatakse ettevõtja mõistest viide sellele, et üheks ettevõtjaks saab lugeda üksnes ettevõtjaid, kelle vahel puudub konkurents. Seletuskirja kohaselt ei ole üldjuhul tõenäoline, et omavahel valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad (sh ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad) teineteisega konkureerivad. Tähele tuleks panna aga seda, et mõiste muudatus ei välista võimalust lugeda valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ikkagi eraldi ettevõtjateks, kui nad omavahel siiski konkureerivad.

Eri- või ainuõiguse omamine ei võrdu enam turgu valitseva seisundiga
Liikudes edasi natuke spetsiifilisemate teemade juurde, muutub oluliselt konkurentsiseaduse eri- või ainuõigust omavate ettevõtjate regulatsioon. Esiteks kaotatakse ära seadusega sätestatud eeldus, et eri- või ainuõigust omav ettevõtja on automaatselt turgu valitsevas seisundis. Teiseks kaovad ära eri- või ainuõigust omavatele ettevõtjatele konkurentsiseaduses kehtestatud piirangud, nagu näiteks riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse õigus määrata sellise ettevõtja hinnad. Säilib üksnes raamatupidamise lahususe kohustus.

Lisaks ei toimu eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine alates 1. jaanuarist 2014 enam Vabariigi Valitsuse määruse alusel, vaid reeglina riigihangete seaduses kontsessioonide andmiseks ettenähtud korra kohaselt. Sisuliselt on tegemist üksteist dubleerivate valikumenetluse kordade ärakaotamisega. Praktikas kasutati Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korda põhiliselt jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks kuni 1. jaanuarini 2011, mil see hakkas toimuma riigihangete seaduse alusel.

Koondumiseks saadud luba hakkab olema tähtajaline
Koondumiste kontrolliga seonduvalt hakkab kehtima nõue, et koondumine tuleb jõustada kuue kuu jooksul loa andmise otsuse kehtima hakkamisest. Konkurentsiamet võib tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani. Kui koondumistehingu jõustamisel on palju lepingulisi eeltingimusi, mille täitmine on ajamahukas, kaasneb selle nõudega risk, et koondumiseks tuleb taotleda uus luba. Seletuskirja kohaselt ei pruugi rohkem kui aastase venitamise korral Konkurentsiameti varasem hinnang koondumise mõju kohta kaubaturule olla enam õige ning seetõttu on vajalik läbi viia uus menetlus.

Konkurentsiseaduses väljendatakse selgelt, et koondumiseks loa andmisega loetakse lubatuks ka koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud. Samas ei ole konkurentsiamet jätkuvalt kohustatud hindama, kas üks või teine piirang on koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalik.

Koondumise menetlemine peatatakse kuni kaheks kuuks, kui ettevõtja poolt koondumisega seoses väljapakutud endale võetavad kohustused vajavad lisaanalüüsi või kui koondumise osalised on nõus võetavaid kohustusi muutma või täiendama. Selliseks kohustuseks võib olla näiteks ettevõtja kohustus teatud perioodil mitte vähendada tootevalikut ega tõsta hindu. Seletuskirjas on viidatud Eesti Posti ja Express Posti koondumise menetlemisele, mis lõppes koondumist keelava otsusega. Väidetavalt ei jäänud konkurentsiametile vastavas menetluses piisavalt aega, et Eesti Posti poolt väljapakutud kohustusi analüüsida.

Konkurentsiametil tekib võimalus konkurentsiõiguse rikkumise korral kiiremini sekkuda
Konkurentsiamet võib edasilükkamatutel juhtudel omal algatusel teha ettekirjutuse teatud teo tegemiseks või keelatud teost hoidumiseks, kui eksisteerib tõsine ja korvamatu oht konkurentsile kahju tekkimiseks. Sellised ajutise kehtivusega ettekirjutused on võimalikud üksnes rikkumiste puhul, mis puudutavad Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Rikkumised, millel on üksnes siseriiklik mõju, ei saa selliste ettekirjutuste tegemise aluseks olla.

Ajutiste ettekirjutuste tegemise õiguse lisamine tuleneb Euroopa Liidu määrusest, aga kuna Euroopa Komisjon ei ole antud õigust kunagi kasutanud, ei ole oodata selle aktiivset kasutust ka Eesti konkurentsiametilt.

Menetluse lõpetamise võimaluste ring laieneb
Konkurentsiametile antakse võimalus lõpetada rikkumismenetlus senisest enamatel juhtudel ilma rikkumise olemasolu kohta lõplikku seisukohta võtmata. Menetluse lõpetamine saab olema võimalik muu hulgas:

  • seoses ettevõtja poolt endale kohustuse võtmisega;
  • kui taotluses kirjeldatud asjaolud viitavad sisult tsiviilõiguslikule vaidlusele ja puudub ilmselge oht konkurentsi kahjustamiseks; või
  • kui ettevõtja on lõpetanud menetluse esemeks oleva tegevuse ning puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks.

Siinkohal peatuks pikemalt ettevõtja poolt endale kohustuste võtmisel, kus muudatuste tegemisel oli eeskujuks Euroopa Liidu määrus. Edasiselt võib ettevõtja, kes ei soovi ära oodata Konkurentsiameti otsust rikkumise olemasolu või puudumise kohta, välja pakkuda endale võetavad kohustused, mis on suunatud konkurentsiolukorra parandamisele ja sobivad uurimisaluse rikkumise kahjulike mõjude lõpetamiseks. Juhul, kui Konkurentsiamet vastavad kohustused heaks kiidab, on menetlus võimalik lõpetada ilma rikkumise olemasolu kohta otsust tegemata. Selline võimalus võib olla nii ettevõtja kui ka Konkurentsiameti huvides.

Kohustuste võtmise ja sellel alusel menetluse lõpetamise võimalus puudutab nii Euroopa Liidu kui ka Eesti konkurentsiõiguse rikkumisi. Seejuures on konkurentsiameti poolt heakskiidetud kohustuste täitmine ettevõtjale kohustuslik. Euroopa Liidus tegi komisjon näiteks 2013. aasta märtsis Microsoftile 2009. aastal võetud kohustuste mittetäitmise eest 561 miljonit eurot trahvi.

Riikliku järelevalve teostamise takistamise eest on võimalik karistada ka füüsilisi isikuid
Seni võimaldas konkurentsiseaduse sõnastus konkurentsiametile järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest väärteo korras karistada üksnes juriidilisi isikuid. Nüüd on võimalik karistada ka füüsilisi isikuid, kohaldades rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti.

Konkurentsiõigusega seoses muudetakse elektroonilise side seadust
Elektroonilise side seadusest kaob ära viide eri- või ainuõigusele konkurentsiseaduse tähenduses. Seletuskirja kohaselt puuduvad Eestis sideettevõtjad, kes omavad sideteenuste- või muus valdkonnas eri- või ainuõigusi. Elektroonilise side seadusest kaob ära võrguteenust osutavatele sideettevõtjatele teatud tingimustel (eelkõige turgu valitseva seisundi või eri- või ainuõiguse omamisel) laienev keeld osutada kaabellevivõrguteenust.

Täpsustatakse konkurentsi kahjustavate kokkulepete kuriteokoosseisu karistusseadustikus
Muudatustega kõrvaldatakse võimalus tõlgendada karistusseadustiku konkurentsi kahjustavate kokkulepete kuriteokoosseisu nii, et karistusõiguslikult sanktsioneeritavaks teoks on üksnes kokkuleppe sõlmimise või otsuse tegemise fakt, mitte aga kokkulepe ja selle rakendamine. Seega ühtlustatakse konkurentsi kahjustava koostöö kirjeldus konkurentsiseaduses ja karistusseadustikus ning muudetakse selgemaks asjaolu, et ka karistusõiguslikult on keelatud nii kokkuleppe sõlmimine kui ka selle täitmine.

Märksõnad

Tagasi üles