/nginx/o/2013/07/10/1887906t1haf7f.jpg)
Euroopa Liidu digitaalarengu volinik Neelie Kroes ütles eile Brüsselis Euroopa parlamendi ees peetud kõnes, et Euroopa Liidu ühtne telekomiturg võiks anda regiooni majandusele 110 miljardit lisaeurot aastas, kirjutab Mobile World.
Kroes: Euroopa Liidu ühine telekomiturg annaks regiooni majandusele 110 miljardit lisaeurot aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kvaliteetsed ärikasutajale mõeldud sidetehnoloogiad võiksid luua 15 aasta jooksul 800 miljardi euro suuruse väärtuse. Lairibaühendused võiksid luua kaks miljonit töökohta juurde,» lisas ta. «See on investeerimine homsesse kasvu.»
Kroes tuletas parlamendile meelde, et Euroopa telekomi- ja infotehnoloogiasektorid ei ole enam nii konkurentsivõimelised kui veel mõned aastad tagasi ning tema hinnangul on seda põhjustanud riikide eraldiseisvad turud.
«Kogu muu maailm jätkab võidujooksu,» ütles digitaalarengu volinik. «Ameerika, Jaapan ja Lõuna-Korea omavad kokku 88 protsenti maailma 4G-mobiilside lepingulistest klientidest, samas kui Euroopa Liidu osa on vaid 6 protsenti. Samuti on vaid kahel protsendil Euroopa majapidamistest kasutusel ülikiire interneti lairibaühendus.»
Kroes pakub lahendusena ühtse Euroopa telekomituru loomist, mis operaatorite jaoks tähendaks näiteks üle-Euroopalist autoriseerimissüsteemi, mida kontrollib operaatori koduriigi vastav ametkond.
«Vähem üleliigset reguleerimist, vähem kulusid, vähem tülinat - seda tähendakski ühine turg,» ütles Kroes. «See on see tõuge, mida erinevad sektorid pangandusest kuni televisioonini on juba kogenud, nüüd on aeg telekommunikatsiooni jaoks.»
Kroes kutsus üles kehtestama paremaid sagedusalasid käsitlevaid reegleid. Näiteks tuleks täpsustada ja ühtlustada litsentside kestvusaegu, sagedusalade ulatusi ja hinnastamispõhimõtteid.
«Kõik need asjad lihtsustaks ühe võrgu kasutamist mitmes riigis ning teeks lihtsamaks ka nende võrkude abil kõrge kvaliteediga teenuste tarbimise,» ütles ta.
Kroes kutsus parlamenti taaskord üles «kunstlike» rändlustasude kaotamisele. «See on ärritav, ebaõiglane, see kuulub minevikku,» ütles volinik.
Ilma ühtse turuta on tehnoloogiatootjatel Kroesi hinnangul keeruline optimeerida oma seadmeid Euroopa jaoks ning samuti on raskendatud kasumi teenimine.
«Ebakindlus ja kulud, millega operaatorid igapäevaselt silmitsi seisavad, kantakse edasi tarbijatele, mis tähendab kõrgemaid hindu ja kehvemat teenindust. Kunagi maailmas juhtpositsioonil olnud Euroopa tootjad on tänasel päeval konkurentsi pakkumisel raskustesse sattunud.»
Ta rõhutas, et kogu regiooni majandus pangandussektorist kuni logistikani, autotööstusest audiovisuaalsete tehnoloogiateni sõltub digitaalsetest tööriistadest ja võrkudest ning ettevõtetest, mis «nutavad selliste ühendusvõimaluste järgi, mis suudaks nende äri pöördeliselt muuta».
«Me ei saa jätta neid hätta,» ütles Kroes. «Informatsioonist ja kommunikatsioonist sõltuva majanduse puhul ei saa me seista käed rüpes, samal ajal kui meie telekomisektor muutub liiga nõrgaks, et konkurentsi pakkuda, investeerida ja innovaatilisi lahendusi arendada. Me ei saa jätkata kehvade ja iganenud võrkudega.»
Septembri alguses esitab Kroes Euroopa komisjonile oma telekommunikatsioonisektorit käsitlevate ettepanekute paketi «Telecommunications Single Market: A Connected Continent,» kus käsitletakse kõiki eelpool nimetatud teemasid.