Sellest, kuidas Suurbritannia valitsus püüab Briti tehnoloogiatalente kodumaale jääma meelitada, kirjutavad Reutersi ajakirjanikud Paul Sandle, Dasha Afanasieva ja Tommy Wilkes.
Suurbritannia on hädas tehnoloogiatalentide USAsse voolamisega
Ida-Londoni tehnoloogiakeskus on start-up staatusest edasi arenenud: tuhanded uued veebifirmad töötavad ümber Old Streeti koondunud kontorites ning iga päev võib leida kohalikest kohvikutest noori talente kohtumas nõustajate ja investoritega.
Briti valitsus on ristinud selle Ida-Londoni ala Tech City´ks ning ei varjagi lootust, et kohapeal loodavad ettevõtted suudavad vedada riigi pikalt languses majanduse uuesti tõusule.
Valitsuse plaanidel on aga üks suur takistus: uhkelt Silicon Valley Londoni vasteks kuulutatud ala ei ole siiani suutnud toota ühtegi suuremakaliibrilist Suurbritannias börsil noteeritud ettevõtet. Paljud ettevõtted ei suuda jõuda isegi teise rahastusvooruni, samas kui koore riisuvad USA riskikapitalistid ja suurettevõtted nagu Yahoo, kes võtavad töökohad ning potentsiaalselt makstavad maksud endaga kaasa.
Probleemiga maadlev Briti valitsus on loonud erinevate poliitikate ja reeglite kogumi, mis peaks kindlustama selle, et parimad Briti tehnoloogiaettevõtjad saavad neile vajaliku rahastuse ja nõustamise kohapeal, üritades sellega ennetada talentide Suurbritanniast lahkumist.
«Me oleme kaotanud mitmed oma parimad ja säravamad ärid USAle,» tunnistas Joanna Shields, kes on varasemalt töötanud juhivatel kohtadel Facebookis, Google´is ja Bebos ning kes praegu juhib valitsuse Tech City Investment organisatsiooni, mille üheks eesmärgiks on julgustada riigisisest investeerimist.
Uue poliitikasuuna ühe osana avalikustas Briti rahandusminister George Osborne projekti nimega Future Fifty, millega jagatakse rahvusvaheliste laienemissoovidega ettevõtete vahel kontakte ja nõu, samuti on ta ühe ettevõtlust soodustava meetmena vähendanud noortele ettevõtetele kapitali juurdekasvu maksu.
Peaminister David Cameron on aga pettunud, et britid ei ole veel suutnud luua uut Google´it või Facebooki.
«Ma tahaks olla kindel, et (globaalsete tehnoloogiaettevõtete, toim) järgmisest lainest on mõned ettevõtted loodud ja arendatud siin, Suurbritannias,» ütles ta juunis.
«Alginvesteeringute saamine on üsna lihtne. Probleemid saavad alguse alles järgmiste rahastusvoorudeni jõudes,» ütles Californias asuva investeerimisfirma Draper Fisher Jurvetson tütarettevõtte SFJ Esprit tegevjuht Simon Cook.
«Kui sa asutad USAs ettevõtte ja näitad vähemalt mõningast progressi, jõuad sa suure tõenäosusega järgmise rahastusvooruni,» ütles Cook. «Euroopas suudab ainult üks viiest ettevõttest saada järgmisi investeeringuid.»
Mis on selle põhjuseks? Liiga paljudel noortel Briti tehnoloogiaettevõtetel puuduvad oskused müüa ennast kui suurt globaalse tähtsusega tulevikunime.
«Me näeme palju häid ettevõtteid, millel on kasumlik ärimudel...kuid tavaliselt tegutsevad nad kitsas turunišis või neil pole globaalset ambitsiooni,» ütles risikapitaliettevõtte Index Ventures kõneisik Martin Mignot.
Tom Blomfieldi jaoks oli tema kogemus USAs selleks, mis aitas tal kindlustada oma väikeäride vahelisi makselahendusi pakkuva ettevõtte GoCardlessi jaoks rahastus. Blomfield veetis neli kuud San Francisco prestiižses Y Combinatori kiirendis, kus ta õppis seda, et äriedu tagab vaid mingi konkreetse probleemi lahendamine.
«See, mis teeb sinu ärist äri, on kasutajad, kes maksavad sinu pakutavate teenuste või kaupade eest, mitte mõni mentor, kes ütleb, et sinu äriplaan näeb hea välja,» selgitas Blomfield.
Ida-Londonis asuv Unruly Media, mis teeb koostööd brändidega nagu Coca-Cola, aidates neil sotsiaalvõrgustikes oma reklaame näidata, jagada ja brändi ümber kõmu tekitada, sai eelmise aasta lõpus Amadeus, Van den Ende & Deitmersilt ja Business Growth Fundilt 25 miljoni dollari suuruse investeeringu.
Kaasasutaja Sarah Woodi sõnul tagasi investorite huvi kolm asja: globaalne haare, kõrge käibekasv ja suletud firmasisene tehnoloogia.
Woodi edulugu on siiski üheks harvaks näiteks. Nimekiri paljulubavatest idufirmadest, mille on üle võtnud USA ettevõtted, on David Cameronile ilmselt üsna depressiivne lugemisvara.
Kuulsaid näiteid jagub: 2007. aastal müüdi last.fm CSB-le, kaks aastat hiljem müüdi mängutootja Playfish 300 miljoni dollari eest Electronic Artsile, veel kaks aastat hiljem ostis Twitter sotsiaalmeedia haldusrakenduse Tweetdecki ning äsja müüs 17-aastane Nick D´´Aloisio oma Summly rakenduse umbes 30 miljoni dollari eest Yahoo´le.
Selleks, et ettevõtted jääksid siiski Suurbritanniasse, on vaja pakkuda rohkem lahendusi kui nõustamine ja käehoidmine. Briti riskikapitali nappus on seejuures märkimisväärseks probleemiks.
Tehnoloogiainvesteeringuid domineerivad maailmas USA riskikapitalifirmad, mis julgevad antud sektoris riske võtta ning on valmis teenitud tulu koheselt uuesti investeerima, samas kui Briti investorid on palju ettevaatlikumad ning ebatraditsiooniliste edulugude vähesuse tõttu oma valikutes ka konservatiivsemad.
Ambitsioonikamad Briti start-upid on olukorraga kohanenud ning kuna USA raha määrab sektoris palju, registreeritakse üha enam ettevõtteid USA börsidele.
Näiteks on kaks USA riskikapitalifirma Dawn Capitali poolt rahastatud Briti firmat, laenuettevõte Wonga ja tarkvarafirma Mimecast valmistumas New Yorgi, mitte Londoni börsile minekuks. Sotsiaalses mänguäris tegutsev King.com, mille peakontorid asuvad Londonis ja Stockholmis, plaanib samuti oma aktsiate avaliku esmaemissiooni läbi viia USAs.
Selleks, et sellist tsüklit murda ning hoida talente kodus, lõi Londoni börs sel aastal kõrge kasvuga segmendi, lubades ettevõtjatel anda tavaliselt nõutava 25 protsendi asemel 10 protsenti aktsiatest vabalt kaubeldavaks. New Yorgi Nasdaqi börsi kopeeriva meetodi abil saavad ettevõtjad investeeringuid jahtides säilitada oma kiirelt kasvava ettevõtte üle rohkem kontrolli.
Erinevused rivaalide vahel on märkimisväärsed. Londoni börsi andmetel on 246 börsil noteeritud Briti tehnoloogiaettevõtte turuväärtuseks kokku hinnanguliselt 200 miljardit dollarit, samas kui USAs on tehnoloogiasektoris tegutsevate börsiettevõtete koguväärtuseks 3,2 triljonit dollarit.
Samal ajal on investeeringud Londonis paiknevatesse tehnoloogiaettevõtetesse languses. Turuuringute firma Ascendant andmetel suutsid 24 Londoni tehnoloogiaettevõtet koguda käesoleva aasta esimeses kvartalis kokku 62 miljonit naela, samas kui eelmise aasta viimases kvartalis oli vastavateks numbriteks 29 ettevõtet ja 151 miljonit naela.
Sellegipoolest leiab Index Venturesi kõneisik Mignot, et London on Silicon Valley ja New Yorgi kõrval üheks olulisemaks tehnoloogiakeskuseks, omades tugevat kapitalist ja talendist koosnevat ökosüsteemi.
«Paljud koostisosad on juba olemas ning fakt, et valitsus toetab algatust muuta London investoritele ja ettevõtjatele veelgi atraktiivsemaks, muudab olukorda lähikuudel ja -aastatel kindlasti veelgi paremaks,» ütles ta.