Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rehn tervitab Baltimaade tulekut «Euroopa tuumikusse»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu majandusvolinik Olli Rehn üritas eile asetada Läti liitumist euroalaga ajaloolisse konteksti ja rõhutas, et kõik kolm Baltimaad võtavad koha «Euroopa majanduslikus ja poliitilises tuumikus» vähem kui 25 aastat pärast vabanemist Nõukogude Liidu ikke alt.

ELi rahandusministrite eilse otsusega saab Lätist tuleva aasta 1. jaanuaril eurotsooni 18. liige – täpselt kaks aastat pärast naabermaad Eestit.

Lõunapoolseim Balti riik Leedu loodab leida oma koha euroalas aastal 2015. Sellega euroala laienemise laine selleks korraks ka lõpeb.

«Kiitust ei ole väärt üksnes Balti riikide otsustav [finants]kriisijärgne poliitika, vaid ka nende märkimisväärne majanduslik ja demokraatlik üleminek pärast taasiseseisvumist tollel dramaatilisel 1991. aasta suvel,» ütles Rehn. «Seda ei tohi me iial silmist kaotada.»

Eurolaga liitudes tuleb Lätil maksta 320 miljonit eurot 500 miljardi eurosesse finantsstabiilsuse fondi (ESM). Läti rahandusministri Andris Vilksi sõnutsi makstakse lõviosa abirahast viie esimese aastaga, 40 miljonit eurot aastas. Pärast seda sissemaksed vähenevad.

Läti euromünti hakkab kaunistama naine nimega Milka, keda kujutati ka 5-latistel müntidel 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Läti peaministri Valdis Dombrovskise sõnutsi hoiti neid münte sõltumatuse sümbolina alles kogu Nõukogude okupatsiooni jooksul.

Dombrovskise sõnutsi tähistab Läti euroalasse saamine «pika teekonna» lõppu. Ta usub, et ühisraha kasutuselevõtt toob alla intressimäärad ning meelitab riiki rohkem välisinvesteeringuid.

Rahandusministri Vilksi sõnutsi ei ole tegemist «pelgalt tehnilise ühelt rahalt teisele üleminekuga. See päev on väga sümboolne, sest käesolevaga jõudis lõpule meie integreerumine Euroopa tuumikuga. See on meie jaoks ülimalt oluline.»

Samal ajal on euro Lätis jätkuvalt ebapopulaarne, muutust pooldab alla 40 protsendi elanikest.
Dombrovskise sõnutsi käivitab valitsus nüüd euro populaarsuse parandamise kampaania ning asub rahvast üleminekuks logistiliselt ette valmistama. Peaminister usub, et 1. jaanuari lähenedes elanike toetus tõuseb.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Märksõnad

Tagasi üles