Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/20/119916t1h9564.jpg)
Möödunud reedel esimest korda ajaloos deflatsiooni pöördunud Eestis on laenude reaalintress tõusnud kiirtempos viimase kümnendi kõrgtasemeni.
Kui majandusbuumi aastatel oli ettevõtetel võimalik saada laenu isegi inflatsioonimäärast madalama intressiga, siis hinnalanguse tulemusena tõusis mais Eesti ettevõtete keskmine eurolaenu reaalintress 5,3 protsendini, kirjutab
. Uute kõrgema riskimarginaalidega laenude puhul on reaalintress veelgi kõrgem. Sarnane olukord oli viimati Eestis 2000. ja 2003. aasta suvel. Analüütikute hinnangul lähiajal olukord paremaks ei muutu.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ütles, et kõrge reaalintressi tase ongi deflatsiooni üks peamisi negatiivseid kaasnähte.
«Hindu tõsta ei saa, pigem tuleb neid langetada, aga intressid püsivad ikka positiivse poole peal. Kusjuures ega nominaalsed intressimäärad pole praegu kõrged - Euribori langus on vähendanud nii eraisikute kui ka ettevõtete laenumakseid, lihtsalt probleem on selles, et tulud vähenevad kiiremini,» kirjeldas Leito kehva olukorda.
ASi Tallinna Sadam finantsjuht Marko Raid nentis, et kõrge reaalintressi tase pärsib ettevõtete taastumist kriisist. «Suurenenud on nii intressikulu kui ka pikenenud käibekapitali kaasamiseks vajalik aeg. Pikaajalise kapitali kaasamine on aga veelgi keerulisem - uute projektide käivitamine kindlasti venib. Mõju Tallinna Sadamale on samuti tunnetatav. Potentsiaalseid laenupakkujaid on varasemaga võrreldes oluliselt vähem ja marginaalid oluliselt kõrgemad,» tunnistas finantsjuht.