/nginx/o/2013/07/06/1880428t1hdaeb.jpg)
Peagi koidab Suurbritannia suure tennisepühapäeva hommik. Saareriigi asukate südamed on häälestatud Šotimaa poja Andy Murray lainele: kas tõesti?
Britid paluvad Murrayle murrangut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tee tiitlimatšini oli erakordne nii Myrray kui Novak Djokovici jaoks.
Esimene pidi jätma pimeduse tõttu korraks pooleli poolfinaali 22-aastase Jerzy Janowiczi vastu – kibe katsumus, kuna mäng istus parasjagu ülihästi ja hoog oli sees.
Üle 2 meetri pikkune poolakas lajatas serve kiirusega ligi 240 km/h, visates palli üles väikelennukeid ohustavasse kõrgusse. Lisaks valmistas osav, liikuv ja loov noormees Murray’le parasjagu peavalu oma arvukate ulakate tilkpallidega.
Kummatigi kogunes kahurilaadsel mehel topeltvigu rohkem kui ässasid... Ja Murray närvid osutusid tugevaks ka pärast pealesunnitud väljakule-katuse-peale-sättimise pausi.
Kohtumise oli videviku künnisele nihutanud Djokovici jaoks ülipikaks kujunend poolfinaal Juan Martin del Potro vastu, kes alistus alles nelja tunni ja 43 minuti möödudes.
Mida küll toob pühapäev? Alates Edward VIII päevist pole ükski meessoost britt Wimbledoni karikat koju toonud.
Kui Murray homse võimaluse käest laseb, võib järgmine tšempion küpseda alles ajaks kui William V troonil istet võtab.
Täna õhtul lähevad britid magama suure ärevusega hinges, nähes ehk unes Myrray võitu Djokovic üle mullustel USA lahtistel... või luupainajaid kõige hullemast.
Copyright The Financial Times Limited 2013