/nginx/o/2012/07/26/1235202t1h9f46.jpg)
Eilset Eesti ja Saksamaa toidukaupade hinnavõrdlust kommenteerides tõi Prisma välja, et toidukaupade hinna muudab Eestis kõrgeks käibemaksumäär, mida Saksamaal on näiteks tarbekaupade puhul alandatud. «Lubame, et Prisma tuleb koheselt hindades allapoole, kui käibemaks toidukaupadele langeks,» kinnitab Prisma.
Kui Eestis on käibemaksumäär 20 protsenti, siis Saksamaal 19 protsenti. Alandatud maksumäär (7 protsenti) kehtib aga eraldi ka tarbekaupadele ja igapäevastele teenustele (toiduained, ajalehed, ühiskondlik transport jne).
«Arvestades eestlaste palku ja elatustaset on Eestis käibemaksumäär toiduainetele võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega tõesti ääretult kõrge,» arvas Prisma pressiesindaja Kadri Lainas, kes tõi välja, et seda ei arvestata, kui tehakse erinevate riikide vahel hinnavõrdlusi.
«Näiteks eile avaldatud hinnavõrdlus Saksamaa ja Eesti vahel ei võta arvesse, et käibemaksu vahe toiduainetele on 13 protsendipunkti. Kui oleks käibemaks hinnavõrdlusest maha võetud, oleks pilt Eesti ja Saksamaa hinnavõrdlusest sootuks teine,» kinnitas Lainas, kelle sõnul arvatakse, et Eesti kõrgete hindade taga on kaupmehed ja tootjad, kuid tegelikult mängib kõige suuremat rolli hoopiski liiga kõrge käibemaksumäär toidukaubale.
Riigile 20, jaeketile üks-kaks protsenti
«Kassas makstavast rahast läheb riigile 20 protsenti, jaekettide kasumisse tuleb aga headel aastatel vaid üks-kaks protsenti. Eks nende numbrite põhjal ole igaühe enda otsustada, kes tarbijaid tegelikult koorib,» rääkis Lainas, kelle sõnul olid vahepealsetel aastatel enamik suurtest jaekettidest kahjumis, ehk tegelikult maksti toodetele suisa jaekettide rahakotist peale.
Lainas tõi välja, et kuna riigiisad ei soovi loobuda käibemaksust saadavatest üüratutest rahasummadest, siis tuuaksegi põhjuseks see, et käibemaksumäära alandamist tarbijad ei tunnetaks, sest kaupmehed hakkaks lihtsalt suuremat kasu teenima. «Eestis on jaekettide vahel väga tihe konkurents. Eesti jaekettide vahelise konkurentsi tihedust näitab kasvõi see, et kui 2009 aastal käibemaks kahe protsendipunkti võrra kerkis, siis tarbijatele hinnad langesid, sest jaeketid ja tootjad võtsid käibemaksutõusu masu ajal enda kanda,» rääkis Lainas, kelle sõnul on huvitav, et kui teised riigid alandasid majanduskriisi ajal makse, siis Eestis neid hoopis tõsteti.
Prisma: võime riigiga lepingu sõlmida
Ka Tallinna kehtestatud müügimaksu võttis Prisma Lainase sõnul enda kuludesse, sest müügimaksu aastal oldi kahjumis.
«Lubame, et Prisma tuleb koheselt hindades allapoole, kui käibemaks toidukaupadele langeks ja garanteerime täies ulatuses, et meie poes jõuaks hindade langus ka tarbijateni. Oleme valmis selleks riigiga kasvõi lepingu sõlmima, kui meie avalikust lubadusest ei piisa,» kinnitas Lainas. Ta tõi välja, et mõningate uuringute kohaselt elab Eestis 20 protsenti lastest vaesuspiiril. Samas on riigi toetused abivajajatele endiselt kesised.
«See, et vähemalt toidu pealt riik ei võtaks endale nii palju raha, oleks ju ometi paljudele eestlastele ja eriti just vaesuspiiril elavatele peredele väga suureks abiks ja toeks,» lisas ta.