Toidu alandatud käibemaksumäärad peegeldavad sotsiaal- ja majanduspoliitika silmakirjalikkust: mündi teine pool on riikide kuhjuvad võlad ja puudujäägid, Euroopas ligi poole toiduainete raisku minek, pigem ülekaalulisus kui nälg, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale toidu käibemaksumäärade alandamist.
Ligi: võidaksid need, kelle toidukorv on luksuslikum
«Aga kord alandatud määra normaliseerida on poliitiliselt pea võimatu, näiteks oli see Soomes ühe praeguse opositsioonipartei soololubadus, aga ausalt rääkida ei saa sellest ka enam teised. Samas soovitavad kõik autoriteetsed ekspertiisid Euroopale kulude kokkutõmbamise kõrval just maksuerandite kaotamist,» arvas minister.
«Silmakirjalik on asjas isegi väide, et see aitab rohkem vaesemaid – tegelikult saavad suurema maksuvõidu ikkagi need, kelle toidukorv on luksuslikum.»
Toiduainete kõrgest käibemaksust loobumine loob Ligi hinnangul vajaduse teiste maksude tõstmiseks.
«Käibemaks on majandusele suhteliselt valutu riigieelarve allikas, aga sellest loobumine tähendaks vajadust tõsta tulu- ja sotsiaalmaksu, mis kasvu otseselt pärsivad. Käibemaks soosib orientatsiooni pigem ekspordile kui sisetarbimisele, mida väikeriik väga vajab.»
Loe Jürgen Ligi täispikka kommentaari Äripäevast.