Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Infotehnoloogia hakkab viimaks ümber kujundama haridusmaastikku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Tahvelarvuti. Foto on illustreeriv.
Tahvelarvuti. Foto on illustreeriv. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Alates 1970datest on tehnoloogiagurud oodanud, et arvutitehnoloogia muudaks keskaegset haridusmudelit. Nüüd on optimismiks ka põhjust, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb Economisti artiklit.

Kiire andmeside ja odavad tahvelarvutid, andmetöötluse, adaptiivse õppetarkvara ja veebimängude areng on loonud eeldused, et massharidus asendub tulemuslikuma individuaalse õppega. Näiteks on veebivideo tunni hind langenud kahekümne aastaga 400-lt dollarilt 1990ndatel 2 sendile. Nüüd suudab tarkvara ise hinnata õpilase edasijõudmist ning õpetajat probleemidest teavitada.

USAS San Jose seitset kooli haldav Rocketship rakendab iga päev ühte tundi individuaalset arvutiõpet, mille tulemusena vaestest perekondadest pärit õpilaste õpitulemused ületavad rikaste perede laste tulemusi. Mooresville’is paranes perioodil 2009-2012 edasijõudmine 73 protsendilt 88 protsendile.

Kuigi konkreetsete arvutiprogrammide tulemuslikkust on veel vähe mõõdetud, siis näiteks Cognitive Tutori abil saavutasid 15-aastased võrdluses kontrollgrupiga samad tulemused 12 protsenti kiiremini ning ka Khan Academy programmide puhul on viimase kahe aasta jooksul edasijõudmine olnud keskmisest oluliselt kiirem.

Teisalt pole puudu pessimismist. Haridusbürokraatia on jätkuvalt kõikvõimas, mille tõestuseks fakt, et tootlikkus haridussektoris pole viimase 50 aasta jooksul tõusnud. Avalik sektor umbusaldab erasektorit, kuna kardetakse, et õpetajad asendatakse tehnoloogiaga. Kartus pole alusetu, kuna teatud juhtudel on erasektor tänu tehnoloogiale tõesti jõudnud suhteni üks õpetaja 100 õpilase kohta.

Muudest küsimustest vajavad lahendamist andmekaitse ja ebavõrdsuse suurenemine. Viimase vastu lühiajaliselt ei saa, kuna rikkamad koolid suudavad rohkem investeerida. Teisalt näitavad senised tulemused, et tänu tehnoloogia rakendamisele paraneb kõige rohkem just vaesematest peredest pärit laste õppeedukus.

Tagasi üles