/nginx/o/2013/07/03/1870220t1h4c11.jpg)
Eile Euroopa Liidu eesistumist alustanud Leedu presidendil on teekaaslastele selge sõnum: kartke Vene karu.
Leedu hoiatab Vene karu haarde eest idas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on otsustav aeg, mil Venemaa üritab veenda ELi idapartnereid tolliliidu poole liikuma,» ütles Dalia Grybauskaite Financial Timesile antud intervjuus. «Euroopa on majandusraskuste tõttu seesmiselt väga hõivatud... Seeläbi on kolmandatel riikidel väga mugav idas oma mõju laiendada.»
Leedu ei ole esimene kunagise kommunismileeri riik, mis ELi eesistumise oma hooleks saab. Varasemalt on antud ametit pidanud ka Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Sloveenia.
Küll aga on kolme miljoni elanikuga Leedu esimene endine Nõukogude vabariik, mis Brüsseli bütsantsliku õigusloome korraldamise enda õlgadele võtab: järgmised kuus kuud on Vilniusel võimendatud võimalused Euroopa asja ajada.
Grybauskaite – Brüsseli veteran, kes veetis viis aastat ELi eelarvevoliniku postil – kinnitas, et ei kavatse kasutada eesistumist kui platvormi karmistamaks Euroopa poliitikat Kremli ja president Vladimir Putini suhtes.
Samas on ta aga kujundanud Leedu eesistumise kulminatsiooniks novembrikuise tippkohtumise Vilniuses, mis toob ühise laua taha ELi ja kuus endist Nõukogude liiduvabariiki – Valgevene, Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani.
Juba nüüd on ta alustanud Euroopas lobitööd nende «idapartnerite» vastuvõtmise nimel, kuigi mõnesid neist süüdistatakse libisemises autoritaarsuse poole.
Kõige kohmakamaks kujuneb ilmselt debatt Ukraina üle. Juba kaks aastat ootab ELi allkirju laiapõhjaline kahepoolne diil – osalt vabakaubanduslepe, osalt poliitika harmoneerimise pakt.
Prantslaste juhtimisel on rühm Lääne-Euroopa riike, nende hulgas Saksamaa, Rootsi ja Holland, leppele pidurit vajutanud. Paljuski seetõttu, kuidas koheldakse opositsiooniliidrit Julija Tõmošenkot, kelle 2011. aastal alanud vangistuse Euroopa Inimõiguste Kohus hiljuti ebaseaduslikuks ja poliitiliselt motiveerituks kuulutas.
Grybauskaite ütles, et tema meelest on leppega venitamine viga. Seetõttu teeb ta ametikaaslaste seas lobitööd, et pakt Vilniuses allkirjad saaks, uskudes, et võitlus õigusriigi nimel tuleks siduda ratifitseerimisprotsessiga.
«Tõmošenko kaasusest on kujunenud Ukraina inimõiguste olukorra, õigusreformide kvaliteedi, demokraatia kvaliteedi ja selektiivse õigusemõistmise sümbol. See kõik on nüüd koondunud ühe nime sisse,» ütles ta. «Euroopa peab tegema strateegilise otsuse mitte lasta end ohustada ühe või kahe inimese poolt, kellest kujunevad sümbolid.»
Novembriks Ukraina-diili taotledes kõnnib Vilnius ühukesel jääl. Kuigi ELi eesistumise tähtsus on pärast 2010. aasta Lissaboni lepet langenud, mängib see siiski olulist rolli ELi õigusloome masinavärgi töös.
Seepärast on paljud Brüsseli insaiderid pahased, kui liikmesriikide poliitikud kasutavad eesistumist kantslina omaenda poliitiliste plaanide edendamiseks. Näiteks asus eelmise eesistuja Iirimaa peaminister Enda Kenny üsna peatselt propageerima laenuleevendust euroala «paketiriikidele».
«Üksnes Leedu asjade ajamine oleks huvide konflikt,» tunnistas Grybauskaite.
Igal juhul on Vilnius olnud jonnakaks ja järeleandmatuks pinnuks Venemaa silmas. Enam kui ükski teine ELi liige kannustas Leedu Euroopa Komisjoni mullu Gazpromi vastu monopolivastast uurimist algatama – keset süüdistusi, et Vene gaasihiid surus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele peale ebaõiglaseid lepinguid.
Märke sellest, et Grybauskaite oma kampaaniat Brüsseli tundlikkuse tõttu lahjendada kavatseks, ei paista küll kusagilt. Pigem hoiatab ta, et Kreml kasutab Leedu eesistumist omaenda kampaania hoogustamiseks. Ta viitab küberrünnakute kasvule Leedu suhtes ning rõhutab, et välisjõud on asunud vähemusgruppe «kunstlikult aktiveerima».
«Loomulikult ei saa ma öelda, kes täpselt seda tüli tekitab, aga tüli igal juhul tekitatakse,» ütles Grybauskaite.
Venemaa ELi saatkonna pressiesindaja keeldus kommentaaridest.
Siiamaani ei ole Grybauskaite otsekohesus talle Brüsselis probleeme tekitanud. ELi pingeliste eelarveläbirääkimiste ajal sai ta Saksa kantslerilt Angela Merkelilt eriliselt kiita, mistõttu nüüd spekuleeritakse, et talle võib olla soolas kõrge koht Euroopa Liidus, kui presidendiaeg tuleval aastal otsa saab.
«Ma isegi ei plaani enam üldse oma aega,» ütles Grybauskaite oma poliitiliste plaanide kohta. «Ma tahan olla seal, kus vaja. Ja peamiselt on mul vaja olla koos Leedu rahvaga.»
Copyright The Financial Times Limited 2013