/nginx/o/2013/07/03/1870196t1hcf3c.jpg)
Juuni alguses toimus Frankfurdis European Networking Groupi (E.N.G) korraldatud konverents, mis oli pühendatud autoärile ja –finantseerimisele. SEB Liisingu juhataja Ainar Leppänen kirjutab, mis suunas võiks konverentsil kõlanu põhjal liikuda tuleviku automaailm.
Arvatakse, ja seda kinnitab statistika, et noorte huvi autode omamise vastu väheneb eriti arenenud riikides. Kui näiteks Jaapanis asetavad 40-50-aastased auto oma huvide pingereas 7. kohale, siis 20-30-aastaste seas on auto langenud 10. kohale ja alla 20-aastaste noorte seas tähtsuselt 17. kohale. Autost peetakse olulisemaks tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid (telefonid, tahvelarvutid, muusikakandjad), aga ka moodi, reisimist, väljas söömist, sõpradega ajaveetmist jne.
Auto ei ole arenenud riikides enam asi, mida tingimata peaks omama. Ühelt poolt on see tingitud teiste transpordiliikide arengust, teisalt tundub, et muutuma on hakanud suhtumine sõidukisse - auto ei ole enam staatusesümbol või elujärje näitaja, vaid pigem praktiline vahend, mille abil saab liikuda punktist A punkti B. Seevastu arenevates riikides, mh näiteks Venemaal, Hiinas ja mujal taolist trendi sel määral täheldada ei saa.
Öeldu ei tähenda seda, et noori autod üldse ei huvitaks või et autotööstus peaks lähitulevikus hääbuma: ennustatakse hoopis, et trendiks saab autode omamise asemel nende kasutamine. Ja kasutamine mitte tänase kasutusrendi tähenduses, vaid vajadustest lähtuv kasutamine – autoga sõidetakse siis, kui seda vaja on, ja just sellise autoga, millist parajasti tarvis on. Ka makstakse aja eest, mil autot kasutatakse, mitte omamise eest.
Eriti suurlinnades hakkavad populaarsust koguma mitmesugused autode jagamise skeemid (car sharing), kus näiteks autorendiettevõtted pakuvad «autovõrgu» teenust: laenutuspunktist saab võtta auto kasutamiseks ja jätta see siis kokkulepitud lähimasse või enamlevinud punkti, kust keegi teine saab seda vastavalt vajadusele edasi kasutada. Auto kasutamise eest saab tasuda nutitelefoni abil.
Samuti pakutakse, et ettevõtted võiksid anda oma autopargi töövälisel ajal tasu eest kasutamiseks töötajatele (sõltub riikide maksukeskkonnast) ja miks mitte ei võiks inimesed ise (kindel kogukond näiteks) autosid vastastikku kasutada. Sellised skeemid ühel või teisel määral mitmes riigis ka toimivad, olles küll veel üsna algjärgus.
Põhjuseid, miks taolisi suundumusi ette nähakse, on mitmeid. Esiteks on tänased 20-30-aastased inimesed enamasti rohelise mõtteviisiga, mis tähendab ühtlasi seda, et olemasolevaid ressursse tuleks efektiivsemalt ära kasutada. Hollandis tehtud uuringu kohaselt on ostetud või liisitud autod kasutuses keskmiselt 8 protsenti ajast, ülejäänud aja nad seisavad.
Seega autod, mis on mõeldud inimeste liikuvuse suurendamiseks seisavad peaaegu kogu aeg. Car sharing võiks olla üks võimalus kasutada jõude seisvaid autosid efektiivsemalt. Teiseks, nii nagu suhtlusvõrgustikud on sisuliselt kõigile kättesaadavad ja aitavad inimestel lihtsalt suhelda, võiks ka «autovõrgustikud» olla kättesaadavamad ning aidata inimestel kergemini liikuda ja kokku saada. Ja veel, nutiseadmete kiire areng lihtsalt võimaldab tänapäeval välja pakkuda teenuseid, mille teostamine oli seni mõeldamatu, keerukas või liiga kulukas.
Konverentsil räägiti veel roheliste autode arengust, autotööstuse ja kliendi finantseerimislahendustest, mobiilirakenduste võimalikust kasutamisest (intuitiivsetest tehnoloogiatest) ning muudel teemadel. Huvitav on märkida, et mitmedki asjad, mille poole arenenud Euroopa püüdleb, on Eestis täna kas täielikult rakendatud või siis oleme teel sinnapoole. Näiteks rõhutati mitmes ettekandes paberivaba ettevõtluse tähtsust ning lahendusena pakuti digiallkirjade kasutuselevõtmist (sellist võimalust enamikes riikides täna ei ole).
Samal ajal on Eestis digiallkirjad täiesti tavalised ning näiteks autoliisingus allkirjastatakse hinnanguliselt üle 60 protsendi lepingutest digitaalselt. Elektriautode osas märgiti, et nende kasutuselevõttu pärsib muude asjaolude seas vajaliku infrastruktuuri puudumine – Eestis on see ELMO projekti raames suuresti juba rajatud. Rõhutati samuti rohelise finantseerimise arendamise tähtsust, see on näiteks olemas SEB Liisingus rohelise liisingu näol jne.
Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et autondus liigub omamiselt kasutamise suunas, suuremat rolli hakkavad mängima mobiilirakendused ning automaailma mõjutab üha rohkem roheline mõtlemine.