Korteris tehtavad ehitustööd tuleb sageli kooskõlastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/07/1736482t1h377d.jpg)
Suvisel perioodil, kui paljud inimesed mõtlevad puhkuste ajal oma kodu suuremahulisemale värskenduskuuri tegemisele, tasub eelnevalt kõigepealt veenduda, millistel juhtudel on vaja kooskõlastusi majaelanikega ning erinevate ametiasutustega, kirjutab Arco Real Estate juhatuse liige Maia Daljajev.
Alljärgnevalt toome välja sagedasemad juhtumid enda praktikast ning anname õpetusi, kuidas nendel juhtudel käituda. Kui majas on toimiv ühistu, tasub alati oma plaanidega esmalt ühistu poole pöörduda, mis puudutab kandvate seinte muutmist, nendesse aukude tegemist või kõikide korteriomanike mõttelise osa kasutamist või ühisosa välisilme muutmist. Keerulisem on, kui majas puudub ühistu, sel juhul võiks esmalt konsulteerida kas kinnisvaraspetsialisti või projekteerimis- ja ehitusspetsialistiga ning koostada tegevuskava. Oma ametlikult vormistatud ehitusplaanile tuleb koguda kindlasti kõikide majaelanike toetus. Ametlikult vormistatud plaanid tähendavad seda, et on koostatud ehitusprojekt ning teada on ka, kes teostab ehitusjärelevalvet. Siinkohal on oluline ära märkida, et ehitustöid tuleb teostada kindlasti vastavalt kinnitatud ehitusprojektile, sest vastasel korral ei anta kasutusluba.
Meie praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus vanalinna katusekorteris oli ühe ehitusprojektis ettenähtud katuseakna asemel ehitatud kaks ning korteril puudus seetõttu ka kasutusluba, mida ei antud ka enne, kui ehitus viidi projektiga kooskõlla. Põhjus oli miljööväärtuslikkuse rikkumine mitte ohtlikkus maja ehituskonstruktsioonidele.
Sarnased juhtumid on korteritega, kus kas katuse alla või soklikorrusele on tehtud laiendused, aga dokumentatsioon on jäänud korda tegemata. Sel juhul on korteri laiendus ebaseaduslik. Enamasti on sellised ehitustööd teostatud 10-15 aastat tagasi, täna on seadusandlus konkreetsem ning inimesed ise ka teadlikumad.
Juhul kui korteri dokumentatsioonis ei ole märgitud korteri laiendust, ei ole sellel ka ametlikku kasutusluba. Laienduse seadustamiseks võiks alguses pidada nõu kinnisvara või -ehitusspetsialistiga ning panna paika seadustamise tegevused. Vahel on vaja ka diplomaatilist esindajat või vahendajat, et saada kõigepealt kõikide majaelanike kooskõlastus, kuna nende mõtteline osa nüüd väheneb. Sellisel juhul on ka vaja tagantjärgi koostada ehitusprojekt ning hankida kooskõlastused. Kasutusloa saamiseks peab laienduse kinnitama ka kohaliku omavalitsuse esindaja.
Kui inimene ehitab korterisse tulekolde või sauna, mida esialgses ehitusprojektis ei ole ettenähtud, tuleb ehitusprojektile saada kooskõlastus ka Päästeametilt.