/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/06/07/190958t1hf592.jpg)
Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul on mõningad transiidiveod hakanud taastuma ja Eesti peaks siin ära kasutama oma eelist, milleks on transiidiahela suhteliselt suurem efektiivsus.
Vare: transiidis hakkab olukord muutuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Transiidis on praegu Vare sõnul kaks vastandlikku tendentsi: ühelt poolt rahvusvahelise kaubanduse pärast II maailmasõda suurim langus, teisalt on Kagu-Aasia eksport suures osas ümber suundunud oma regiooni sisse. See tähendab, et Kagu-Aasia riigid on hakanud rohkem omavahel kauplema.
Kui üldiselt üks protsent SKP kasvu tähendab 2,5 protsenti rahvusvahelise kaubanduse kasvu, siis nüüd, kui SKP märkimisväärselt langeb, langevad loomulikult ka veod. See tähendab konkurentsi pingestumist ja teatud arendusprojektide külmutamist, see omakorda ka transiidiahel suurema optimeerimise vajadust.
Vare ütles, et ta on selles osas optimist: «Karmistunud tingimustes, kus hinnasurve suur, hakkab iga sent maksma rohkem kui seni, mis tähendab, et tuleb optimeerida kogu transiidi tarneahela kulusid. See annab aga meile šansid, sest meie transiidiahel on suhteliselt efektiivne.»
Näiteks skandinaavlased vaatavad juba odavama tootmissisendi poole. Selleks, et nad siis tuleksid, tuleb meil aga tööjõukulud tagasi alla viia ja teha ka valitsuse tasandil pingutusi välisinvestoritele paremate tingimuste loomiseks.
Vene transiidi kohta ütles Vare: «Poliitika poliitikaks, aga raha on ka vaja lugeda.» Tema sõnul on mõned kaubavood juba taastuma hakanud, esialgu küll rohkem Lätis ja Leedus ning vähem meil.
Vare kinnitas seni tehtud arvutusi, et pronkssõduri tõttu võis meil saamta jätta 7,5 miljardit krooni aastas. «Isegi, kui see olnuks viis miljardit, olnuks seda palju praegustes oludes.» Ta lisas, et langus on olnud kõikjal, kuid mitte nii suures ulatuses.