Vakra: Baltikum ei olnud elektri vabaturuks valmis

Rainer Vakra Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kuigi peale kaklust rusikatega ei vehita, olen jätkuvalt seisukohal, et Baltikum ei olnud valmis sisenema vabaturule. Põhjuseks puudulikud ja ebapiisavad ühendused ning elektritootmisvõimsused, kirjutab Riigikogu liige Rainer Vakra.

Kuna Baltikumi energiavajadus on suurem kui tootmine, oli lubamatu ja lausa tarbijavaenulik, et ei küsitud toona võimalikku kuue aasta pikkust tähtaja edasi lükkamist.

Kuna ainult Eestis on olemas vajalikud elektritootmise võimsused, siis tänases moonutatud vabaturu olukorras löövad hinna üles just Läti ja Leedu oma ebapiisavate elektritootmisvõimsustega. Seetõttu on täna jaburus rääkida toimivast vabaturust. Muidugi on tänasest olukorrast võitnud Eesti Energia kui Baltimaade suurim elektritootja ja kaotanud Eesti tarbijad, kes on pidanud selle kinni maksma oma suurte elektriarvetega. Kuidas tänane olukord lahendada?

Eesti tavatarbijale tuleks kehtestada elektrihinna maksimum lagi. Aluseks oleks näiteks Nord Pooli Soome hind. See tähendaks, et lätlaste ja leedulaste puudulikust elektritootmisest tulevaid hinna anomaaliaid ei peaks kinni maksma kohalik Eesti tarbija.

Ehitada oleks välja täiendavad kaabliühendused Põhja- Euroopaga. Kaablite läbilaskevõime Põhja-Euroopa suunas on nii väike, et kuigi Baltikumis võib olla elektripuudus, ei saa seda Põhja-Euroopast importida. Taoliseid tehnilisi pudelikaelu tuleks võimalikult palju vähendada. Isegi  palju räägitud Estlink- 2 avamine ei lahenda, vaid ainult leevendab olukorda Baltikumis.

Uurida tuleks tõsiselt ja emotsioonideta, mis toimub Lätis/Leedus elektritootjate juures. Kas nad kuidagi moonutavad turgu või mitte? Kui jah, siis tuleks esitada vastav kaebus Euroopa Liidu suunal ja alustada protsesse, mis naabreid korrale kutsuks. Kui nad on Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas ja ikkagi moonutavad turgu, tuleb Euroopa Liidu reeglid üle vaadata, et tagada tulevikus turu tegelik vaba ja efektiivne toimimine.