Uue märgistusega tuuakse selgelt välja liha osakaal vorstitootes ning lihatööstused saavad seda kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60 protsenti ja mille valmistamisel pole kasutatud lihamassi. Toiduliit arvab, et uue märgistuse taga on väikese huvigrupi vastandumine tuntumatele lihatootjatele.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on mõned Eesti lihatööstused teadlikult loonud tarbijatele lihamassist kuvandi kui ebakvaliteetsest toorainest, mis on tema arvates väär ja vastutustundetu.
«Meie andmetel pole olemas teaduslikku tõestust, et lihamassiga toode on tarbijale ebatervislikum kui suurema lihasisaldusega toode,» rääkis Potisepp. «Sildistades ühte kategooriat, tekitatakse paratamatult teisele kategooriale negatiivne alatoon.»
Potisepp rõhutas, et tarbijal peab olema võimalik valida ka odavamaid vorstitooteid ning seetõttu ei saa lihamassist üle ega ümber. «Minu meelest on meie tööstustel lausa kohustus tarbijatele pakkuda ka madalama hinnaklassiga tooteid, sest meil on inimesi, kes ei jõua lihtsalt endale kõige kõrgema lihasisaldusega tooteid isegi kõige parema tahtmise juures osta. Lihasisaldust jälgib enamik vastajatest, kuid valikute tegemisel ei ole see kõige olulisem kriteerium,» selgitas ta.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toonitas, et uue märgi kasutamine on vabatahtlik ning see pole lihatööstuste jaoks mitte kohustus, vaid võimalus. «Sellest on ka lihatööstused aru saanud. Näiteks Eesti Toiduainetööstuse Liidu liikmedki teevad tugevat turundust suurema lihasisaldusega viineritele ja vorstidele, esitlevad neid väärtuslikemate toodetena. Seega midagi ei muutu, aga tarbija jaoks läheb pilt selgemaks,» rääkis Seeder.