Eestile avaldab Lätis toimuv analüütikute hinnangul tugevat mõju, eriti suur oleks aga mõju siis kui latt devalveeritaks.
Läti lati saatus avaldab Eestile tugevat mõju
Läti ootab juulis Euroopa Liidult, Rootsilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu enam kui 25 miljardit krooni, kuid laenutingimustes seisab, et laenu saab vaid siis kui Läti eelarvedefitsiit ei ületada viit protsenti, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Kuigi praeguste prognooside järgi jääb Läti riigieelarve sel aastal 9,2 protsenti miinusesse, usub Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri, et IMF tuleb Lätile laenutingimustega vastu.
«Keegi ei oota enam, et Lätis tuleb viieprotsendiline puudujääk, sest eeldatakse seda, et Läti valitsus teeb kõik nii-öelda võimaluste piires, mis nad saavad, ja kui see on tehtud, siis ma arvan, et see rahaeraldus IMFilt ja Euroopa Liidult ka tuleb,» rääkis Lauri.
Ka Eesti Panga asepresident Märten Ross usub, et Lätil ei jää rahvusvaheline laenuosa saamata, tema sõnul võivad devalveerimisjutud laenutingimuste läbirääkimisi Läti jaoks isegi positiivselt mõjutada.
Kui latt devalveeritakse, võib see muuta meie ettevõtetele välisettevõtetega suhtlemise keeruliseks, sest kahjuks välismaal siiski paljud ei tee kahel riigil vahet, ütles Maris Lauri.
Kui latt devalveeritakse, siis Eesti krooniga ei pruugi sama juhtuda, ütles Märten Ross