Masu viis ametist mitmed tippjuhid

Foto: Repro

Aastatel 2008–2013 ehk ülemaailmse majanduskriisi Eestisse jõudmisele järgnenud aastatel kaotas oma koha mitu teenekat Eesti tippjuhti ning umbes sama palju lahkus uutele jahimaadele.

«Mina ootasin ja vaatasin päris kaua, mis saab. Olukord hakkas lähenema punktile, et terve firma on varsti ohus. Otsustasin, et õige aeg on ise vastutus võtta,» sõnab Eesti ühe tuntuma tarkvarafirma Helmes omanik Jaan Pillesaar.

Kolm aastat tagasi ehk siis, kui majandus polnud veel kõige hullemast läbi tulnud, otsustas Pillesaar oma ettevõtte juhtimise üle võtta. Enne kriisi Eestisse jõudmist oli ärimees end firma juhtimisest taandanud, kuid olukorra sunnil tuli tagasi.

«Eks on ka see, et juhtkond on tavaliselt valitud selleks, et firmat kokkulepitud plaani järgi kasvatada või mingit olukorda hoida,» räägib Pillesaar, lisades, et kui ettevõttel on tarvis täiesti uusi väljakutseid ületada, võib vajalikuks osutuda selleks teised inimesed valida.

Ärimehe sõnul ei süüdista ta eelmist juhatust milleski. «Olukord muutus nii palju, et asjaolud tingisid selle, et tuli teha palju selliseid järske otsuseid, mis tavapäraselt ongi rohkem omaniku vastutus,» sõnab ta.

Kui Pillesaar Helmese juhtimise enda kätte võttis, oli ettevõte ligi miljoni euroga miinuses. Praegu on firma sama suure summaga plussis. «Ei pruugi tähendada, et see kõik minu teene on,» lisab mees, viidates tugevale meeskonnale ja paranenud majanduskliimale.

Helmese näide on üks mitmete seas. Tõsi, mitte alati pole firma omanik juhti kõrvale lükanud ning ise igapäevategevust planeerima hakanud. Enamasti on otsitud uus inimene, kellelt oodatakse olukorra parandamist. Samuti ei saa sajaprotsendilise kindlusega väita, et inimese viis ametist majanduskriis.

Oma koha on viie aastaga kaotanud juhte igast sektorist. 2009. aasta aprillis kõrvaldati ametist Viru Keemia Grupi juht Janek Parkman, 2011. aastal pidi lahkuma LinxTelecomi juht Erki Urva. Samal aastal kaotasid koha Eesti suurima ravimihulgimüüja juht Tarvo Vaasa, Estonian Airi juht Andrus Aljas ja Swedbanki investeerimisfondide juht Agnes Makk. Ka meediasektor ei pääsenud, kui

BNSis pani juhtimisalaste erimeelsuste tõttu ameti maha nüüdseks Postimehe juhatuse esimeheks saanud Anvar Samost.

Ametist lahkunud vaikivad

Mullu lahkusid Statoili juht Hele Kirs-Toiger, Neste juht Indrek Kaju, haigekassat juhtinud Hannes Danilov ning muidugi kuulsaim, ent ka skandaalseim vallandatu – Estonian Airi eelmine juht Tero Taskila.

Kõik need nimed on leitud avalikust otsingust, kuid nagu tunnistab ka Pillesaar, ega firmad eriti juhivahetust publitseerida ei taha. «Omanik tuleb vaikselt juurde ja teeb ka midagi, aitab,» sõnab ta.

Väita, et kõik, kes kriisiaastatel lahkunud, on vallandatud, poleks aus, kuid uskuda, et alati on põhjuseks lahkuja enda soov, oleks ka veidi naiivne. Omal soovil lahkujate näidetena võib välja tuua näiteks maksu- ja tolliameti juhi Enriko Aava, kes siirdus tööle IMFi, ja Skype’i juhi Sten Tamkivi, kes läks USAsse õppima.

Leida tegevjuhti, kes oleks nõus oma valusast lahkumisest avameelselt rääkima, pole kerge ülesanne, kuid mõni üksik on siiski valmis vanu haavu lahti kiskuma.

«Sisemine käärimine käis pikemat aega ja minu tööfunktsioonid hakkasid vähenema. Endal hakkas tekkima tunne, et mis ma teen siin,» tunnistab LinxTelecomi juhi koha loovutama pidanud Erki Urva.

Hundipass anti talle aga enne, kui ta sai lahkumismõtted lõpuni mõelda, sest peakontor korraldas juhtimise täiesti ümber. «Ei suhtunud väga positiivselt sellesse,» sõnab Urva nüüd, kirjeldades toonaseid tundeid.

Praegune Eesti Infotehnoloogia SA juht Urva tunnistab, et LinxTelecomi majandustulemused olid küll «masust mõjutatud», kuid siiski päris head. «Möönan, et on ettevõtted, kes ei suuda end kiirelt kohandada, ja üheks põhjuseks on kindlasti ebapädev juhtkond. Kui on palgatud juhid, siis ei imesta, et omanikud on nad välja vahetanud,» lausub Urva, kes on olnud ka kahe Estonian Airi juhi väljavahetamise ajal ettevõtte nõukogus.

Omanik vastutab jama eest

Küsimusele, kas firmaomanikud reageerivad mõnikord juhatuse väljavahetamisega üle, ei oska Urva kohe ühest vastust anda. «Mis on ülereageerimine? Hätta satuvad pigem need, kes liiga vara või liiga hilja reageerivad.»

Endise majandusajakirjaniku, praeguse juhtide koolitamisega tegeleva ettevõtja Raimo Ülavere sõnul on üldiseim põhjus, miks juht koha kaotab, äri kokku kuivamine – lõppkokkuvõttes vastutab omanik selle eest, et «jamast läbi tullakse».

«Sestap on ka mõistetav tsentraliseerimine ja omanikupoolsed käigud juhiga seoses. Kas siis ise tegevjuhi asemele asumine või juhi väljavahetamine,» räägib Ülavere.

Viimane on tema hinnangul seotud sellega, et juht, kes on vedanud firma headel aegadel supertulemusteni, ei suuda mõnikord kohaneda ning piisava kiirusega majanduslangusele reageerida. «Enda ehitatud süsteemi on emotsionaalselt raske lõhkuda, enda palgatud inimesi keeruline koondada ning samamoodi keeruline on kõrvale panna mälestust headest aegadest – no me teenisime ju palju raha!»

Ent masuga sai ka selgeks, et endistviisi enam raha ei teeni ning langused olid märgatavad, märgib Ülavere, kelle sõnul polegi küsimus niivõrd juhtide kompetentsuses (ehkki mõnikord ka seda), kuivõrd psühholoogilistes tegurites. «Omanikel lõppes usk, sageli õigusega, et see mees või naine suudaks ettevõtte läbi masu vedada,» arvab koolitaja.