/nginx/o/2011/03/01/528800t1h61cc.jpg)
Selle aasta algusest on kütustega seotud maksulaekumised jälle drastiliselt vähenenud ning turuosalised teevad rea ettepanekuid, kuidas riik saaks olukorda parandada, kirjutab Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv.
Ivar Kohv: ettepanekud maksupettuste vähendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi toimus Eestis Neste algatusel kampaania «Aus kütus – maksud makstud!». Samal ajal võttis riigikogu vastu mitmed maksupettust vähendavad seadusemuudatused. Selle tulemusena laekus 2012. aastal riigile ligi 90 miljoni euro võrra rohkem kütustega seotud käibemaksu kui 2010. aastal.
Selle aasta algusest on kütustega seotud maksulaekumised taas drastiliselt vähenenud. Hinnanguliselt jääb käibemaks maksmata 15–20 protsendilt jaeturul müüdavalt kütuselt. Riigieelarve kaotab sellega aastas ligi 30 miljoni eurot. Juhul kui midagi ette ei võeta, kaotab riik aktsiisipettuste tõttu lisaks veel 20 miljonit eurot aastas – see teeb kokku 50 miljonit eurot saamatajäänud maksutulu.
Kui riik suudaks maksupettused peatada, saaks tagasivõidetud rahaga palju ära teha. Juba viie miljoni euroga on võimalik tõsta 10 000 õpetaja, politseiniku, päästetöötaja ja arsti netokuupalka ligi 300 euro võrra. Selline olukord seab pidevad avalikud vaidlused erinevate riigi arengu jaoks oluliste spetsialistide palgatõusu võimatusest väga kummalisse valgusesse.
Mida siis makuspettuste vähendamiseks saaks ette võtta? Turuosalised on viimastel kuudel teinud omalt poolt ettepanekuid olukorra parandamiseks, millest olulisemad on järgmised.
Esiteks kehtestada sarnaselt kütuseaktsiisiga aktsiisiladudele käibemaksu kogumise kohustus. Võiks katsetada ka ajutise meetmena, kuniks maksulaekumine paraneb.
Teiseks määrata käibemaksu deklareerimisel ja kütuse vabasse ringlusesse vormistamisel minimaalne õiglane turuväärtus. Selline õigus võiks olla maksuhalduril. Kui vabasse ringlusse vormistatava kütuse väärtus on õiglasest turuväärtusest madalam, tuleb selle põhjuseid tõendada.
Kolmandaks kehtestada kohustus maksta käibemaks tehingu toimumise hetkel või kehtestada käibemaksu ettemaks, mille ulatuses saaks õiglase turuväärtusega kaupa väljastada.
Neljandaks suunata igasse aktsiisilattu maksuhalduri töötajad, kes jälgiksid kõiki laos toimuvaid tehinguid ja võrdleksid tehingute hindu õiglase turuhinnaga. Kõik aktsiisilaos toimuvad tehingud kinnitaks maksuametnik.
Viiendaks parandada kütuse teekonna jälgitavust, viies kõik kütuse saatelehed e-keskkonda sarnaselt erimärgistatud diislikütusega.
Kuuendaks registreerida kõik suuremad kui viietonnised diislikütuse mahutid, mida kasutatakse oma territooriumil oma tarbeks ostetud kütuse hoiustamiseks. Mahuteid pisteliselt kontrollides selguks, millise kütusega on tegemist ja kes seda kasutavad.
Need ettepanekud võivad tunduda mõnele ettevõtjale liiga karmid ja äritegevust piiravad, kuid samas ei ole ka 50 miljonit eurot laekumata makse naljaasi. Ajalugu kordub, riik tammub jätkuvalt sama reha otsas. Jääb mulje, et ei tajuta või ei taheta aru saada, mis tegelikult toimub.
Miks? Midagi konkreetset tuleb ette võtta ning mida kiiremini, seda parem. Olukord on juba piisavalt hull ja hullemaks läheb. Seda näitavad arvud ja kinnitab kogemus lähiajaloost.
Ka turuosalised saavad probleemi lahendamisele kaasa aidata sellele tähelepanu juhtides ja ise hämaraid tarneskeeme vältides. Ükski petuskeem ei toimiks, kui poleks nõudlust ehk tanklaid, kes sellist kütust ostavad ja müüvad. Kutsume kütuste jaemüüjaid üles avaldama ettevõtte kodulehel kogu oma tarneahela maaletoojast kuni tanklani ja eksponeerima tanklates nähtaval kohal märki, mis kinnitab, et müüdava kütuse pealt on kõik maksud tasutud.