/nginx/o/2013/04/22/1704924t1he834.jpg)
Justiitsministeerium soovib parandada 2008. aastal jõustunud saneerimisseadust, et seadus vastaks senisest rohkem praktilistele vajadustele ning saneerimisprotsess oleks lihtsam ja tulemuslikum.
Justiitsministeerium asub kaasajastama saneerimisseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul tõi kevadel valminud analüüs välja mitmed seaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohad, mis on takistanud saneerimismenetluste edukat läbiviimist. «Analüüsist selgus, et kehtiv seadus vajab muutmist, et saneerimine oleks kiirem ja sujuvam. Soovime võimalikud murekohad huvigruppide ja valdkonna ekspertidega läbi arutada, et need saaksid parandatud ning saneerimisprotsess oleks ettevõtjatele tõhus vahend ettevõtte ümberstruktureerimisel, muutes sedasi tugevamaks kogu Eesti ettevõtluskeskkonda,» lausus justiitsminister.
Saneerimisemenetluse praktilist poolt vaadates tõi Pevkur arutelu vajava seigana välja, et täna puuduvad näiteks eelisõigused võlausaldajatele, kes on andnud saneerimislaenu makseraskustes ja saneerimisel olevale ettevõtjale ning see ei võimalda tegelikkuses piisavalt aidata probleemset ettevõtet uuesti jalule saamisel, vaid süvendab pigem makseraskustesse sattunud ettevõtja likviidsuskriisi.
«Teiseks kitsaskohaks kehtivas regulatsioonis on see, et saneerimise ajaks ei peatu tehingute tagasivõitmise tähtajad, mistõttu on oht, et saneerimismenetluse ajal ettevõtja poolt võõrandatud vara ja tehtud tehinguid ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses enam tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad on pankroti väljakuulutamise ajaks juba möödunud,» sõnas minister.
«Kolmas küsimus, millele samuti ootame praktikute arvamusi on seotud saneeritava ettevõtjaga seotud isikute, täpsemalt öeldes nende lähikondsete nõuetega, mida käsitletakse praegu saneerimismenetluses võrdsena teiste tavavõlausaldajate nõuetega. Sellise isiku poolt antud laenu peaks pigem vaatama kui äriühingusse suunatud kapitali sissemakset, mitte võlanõuet. Selline mitteeristav kohtlemine võib jätta vajaliku kaitseta võlausaldajad, kes ei ole ettevõtjaga seotud isikud,» tõi minister kolmanda näite.
Lisaks tuleks üle vaadata kohtule saneerimiskava esitamise tähtajad ja arutleda, kas anda võimalus saneerimismenetluse käigus saneerimiskava muuta. Samuti võiks lubada suuremat paindlikkust saneerimismenetluse algatamise eeldustes.
Seaduse läbivaatamise eesmärk on arutleda kogunenud praktika toel kitsaskohtade üle. Samuti soovitakse suurendada õiguskindlust ja -selgust, kuna eesmärk on vähendada seaduse mitmetitõlgendatavust ning ühtlustada kohtupraktikat.