«Kui tööl tuleb puhkuseplaanid juba aasta alguses paika panna, siis rahaasjade planeerimisel inimesed nii varmad ei ole,» tõdes Sägi.
«Väljaminekute lühiajaline planeerimine soodustab emotsionaalset ostlemist ja toob kaasa oma võimalustest suuremad kulutused. Rahanappuse korral kiputakse palju kergekäelisemalt laenurahale mõtlema, makstes nii soovitud toote või teenuse eest laenu hinna võrra rohkem ning võttes suve lõpuks kaela endale kohustused, mida täita ei suudeta.»
Puhkuseplaanide tegemisel tuleks arvestada kogu pere vajaduste ja soovidega, samas ka rahakoti võimalustega. Kõigepealt on mõistlik paika panna nö tavaeelarve (kommunaalkulud, toidukulud, muud vältimatud kulutused) ja alles siis vaadata, kui palju suviseks meelelahutuseks üle jääb.
«Eestlastel pole tavaks rahaasju pikaajaliselt jälgida, kuid madal huvi eelarve ja suuremate ostude planeerimise vastu mõjutab väga otseselt inimeste käitumist,» ütles Sägi.
«Enne puhkust nö sülle sadanud puhkuseraha ahvatleb rahaga priiskavamalt ümber käima kui muidu. Seepärast oleks enda distsiplineerimiseks otstarbekam jätta see võimalusel enne puhkusele minekut välja võtmata.»
Randa võileib ja kraanivesi
Varajase planeerimise kasuks räägib see, et reisipakettide pikalt ette broneerimine annab rohkem valikuvõimalusi ja võimaldab sageli ka kulusid kokku hoida. Omal käel reisimine vajab põhjalikku ettevalmistustööd, siis oskab end kallitest turistilõksudest eemale hoida ja puhkusest meeldiv elamus saada.
Suvi on mitmetele ettevõtetele ainukeseks suuremaks teenimise võimaluseks – teatud aladel on nõudlust siis rohkem kui pakkumist. Seetõttu on võimalik küsida tavapärasest kõrgemat hinda. «Randa minekuks võib aga ka kodust võileiva ja pudelitäie kraanivett kaasa võtta, selmet kallist pudelivett lürpida või soolase hinnaga restoranis einestada.»