/nginx/o/2013/01/10/1518996t1h01ae.jpg)
Brüssel kavatseb käia välja seeria meetmeid mustlaste efektiivsemaks integreerimiseks üle terve Euroopa Liidu, muuhulgas tuleks valitsustel eraldada rohkem raha mustlaste elujärje parandamiseks.
Brüssel käivitab mustlaste integreerimise kava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepanek, millele Financial Times pilgu sai heita, nõuaks kõigilt ELi liikmetelt põhihariduse tagamist mustlaste lastele. Samuti tuleks riikidel sulgeda mustlaste ja teiste kodanike vaheline tööhõivelõhe.
«Liikmesriigid ei tohi piirduda sõnadega, neil tuleb välja käia ka raha. Lubadused on midagi väärt vaid siis, kui neile järgnevad teod,» ütles Financial Timesile ELi õigusvolinik Viviane Reding. «Mustlaste integreerimine on liiga tähtis asi, et siin võiks piirduda pühapäeval peetud kõnedega, mis esmaspäeva hommikul ära unustatakse.»
Euroopa mustlaspoliitika paiskus rambivalgusse kolm aastat tagasi, kui Prantsuse valitsus lammutas sealsed ebaseaduslikud mustlaslaagrid. Tol ajal võrdles Reding seda juutide kohtlemisega Teises maailmasõjas – mille peale Prantsuse president Nicolas Sarkozy soovitas mustlastel kolida Redingu kodumaale Luksemburgi.
Varsti pärast seda asus Brüssel panema paika integratsioonipoliitika piirjooni. Muuhulgas täidetakse igal aastal tabeleid, mille alusel otsustatakse, kas liikmesriigid liiguvad mustlaste majandusmurede lahendamisega piisavalt kiiresti.
Redingu uued soovitused on lisatud 2013. aasta «progressiraportile». Kuigi Prantsusmaa lahterdub riikide hulka, mis avalikkuse teavitamise abil «veenvalt diskrimineerimisega võitlevad», ei ole neid selliste riikide nimekirjas, mis «proportsionaalselt rahalisi ressursse eraldavad».
Prantsusmaal elab ligikaudu 400 000 mustlast – suurimaid kogukondi väljaspool Ida- ja Kesk-Euroopat.
Kuigi raport sisaldab kriitikat mitmete riikide aadressil, leidub seal kiidusõnu progressi eest Rumeenias, Bulgaarias ja Ungaris, kus elavad ligikaudu pooled ELi mustlastest.
Rumeenia saab kiita 15 000 koha loomise eest mustlaste lastele koolides, ülikoolides ja kutsekoolides.
Hispaaniat tunnustatakse 158 politseiniku väljaõpetamise eest tegelemaks etnilise diskrimineerimisega.
Vaatamata muredele paremäärmuslaste populaarsuse pärast Ungaris on see riik siiski kiitust väärt mustlaste integreerimise strateegia seiresüsteemi loomise eest. Peaminister Viktor Orban on määranud ametisse mustlaste integratsiooni ministri.
Bulgaaria kohta on raportis märge, et riik on kasutanud ELi arengutoetust mustlaste kogukondade abistamiseks. Näiteks on Bulgaaria loonud «ministeeriumidevahelise töörühma», mis teeb koostööd valitsusväliste organisatsioonidega leidmaks viise kuidas kulutada Brüsselist saadud raha mustlaste asja ajamiseks.
Copyright The Financial Times Limited 2013