/nginx/o/2013/06/25/1851262t1h1769.jpg)
Finantskriis on toonud kaasa organiseeritud kuritegevuse tohutu kasvu Euroopas. Europol hoiatab, et kontinendil tegutseb 3600 kuritegelikku sündikaati, mis lõikavad kasu isegi niivõrd proosalistest toodetest nagu kodused puhastusvahendid.
Finantskriis on andnud Euroopa organiseeritud kuritegevusele tiivad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europoli direktori Rob Wainwrighti sõnutsi on Euroopa must turg, millel liiguvad võltsitud toiduained, ravimid ja masinaosad, võrreldes majanduslanguse algusaastatega kahekordistunud ning ulatub nüüdseks väärtuselt ligikaudu 2 miljardi euroni.
Wainwright ütles Financial Timesile, et kuritegelikud rühmitused lõikavad kasu kasvavast nõudlusest odava kauba järele ning oskavad teenida isegi ELi liikmesriikide katsetelt kasvatada maksulaekumisi.
Eriliselt tõstis Europoli juht esile uut tõugu küberkurjategijaid Venemaal, Ukrainas ja mujal Ida-Euroopas, kes teostavad üha nutikamaid rünnakuid finantsteenuste pakkujate pihta.
«[Organiseeritud kuritegelikud rühmitused] tegutsevad mitmetes kuritegelikes valdkondades ja paljudes erinevates piirkondades. Nad on oma olemuselt ülimalt rahvusvahelised,» ütles Wainwright. «Mõnede liikmeskonnas on 60 või enama rahvuse esindajaid. Seega on tegemist riikidevaheliste ettevõtetega.»
Kui enne finantskriisi õitses peamiselt äri võltsitud lukskaupade nagu Gucci käekottide ja kallite šampanjadega, siis nüüd, majanduslanguse süvenedes, on lisandunud lai valik tooteid nagu näiteks võltsitud lennukimootoriosad.
Wainwright sõnutsi on ostujõu langus suurendanud ühiskondlikku tolerantsust musta turu vastu. «Märgatavalt on kasvanud musta turu maht, mitmekesistunud pakutava kauba valik,» ütles ta.
Vastavalt Europoli statistikale moodustasid ebakvaliteetsed ravimid, toiduained ja muud tervisele ohtlikud tooted 2011. aastal 28,6 protsenti kõikidest võltskaupadest – varem oli vastav protsent 14,5.
Küsimuse peale, kas sellist liiki kuritegevus takistab Euroopa majanduse taastumist, vastas Wainwright: «Jah, ma arvan et lühike vastus on jah... [kurjategijad] kasutavad teadlikult ära praegust olukorda globaalmajanduses.»
Europol on täheldanud ka ettevõtete kasvavat valmisolekut kärpida kulusid ebaseadusliku tööjõu rakendamise abil, mis on toonud kaasa miinimumpalga reeglite rikkumisi ning soodustanud kohati inimkaubanduse võrgustike tegevust.
Kurjategijad lõikavad kasu ka valitsuste katsetelt kriisist taastuda: mõnede liikmesriikide otsused tõsta käibemaksu on kergitanud alusetute tagastustaotluste hulka – kui varem puudutasid seda liiki kelmused peamiselt elektrikaupu, siis nüüd on see levinud palju suuremale tootevalikule ja arvukamatesse ELi liikmesriikidesse.
Näiteks tõsteti Suurbritannias 2011. aastal käibemaks 17,5 protsendilt 20 protsendi peale, mistõttu muutusid alusetud tagastused hoobilt palju tulutoovamaks. Hinnanguliselt teenitakse Euroopas käibemaksupettustelt praegu 100 miljardit eurot aastas.
«Eriti negatiivne on [organiseeritud kuritegevuse] mõju valitsuste võitlusele majanduslangusega, kuna kurjategijad omandavad osa maksulaekumistest,» ütles Wainwright.
Copyright The Financial Times Limited 2013