Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Elering ostab avariireservelektrijaamale maagaasi Eesti Energialt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Foto: Peeter Langovits

Eleringi korraldatud riigihanke maagaasi ostmiseks Kiisa avariireservelektrijaamale võitis Eesti Energia.

Riigihankekonkursil osales kaks ettevõtet - Eesti Energia ja Eesti Gaas. Hanketingimuseks oli parim hind kilovatt-tunni kohta fikseerituna 2013. aasta lõpuni. Hanke tingimustele vastav pakkumine laekus üksnes Eesti Energialt, kes pakkus maagaasi fikseeritud hinnaga 0,03369 eurot kilovatt-tunni kohta, teatas Elering.  Eesti Gaas pakkumine seatud tingimustele ei vastanud, kuna gaasi hind oli selles seotud hinnavalemiga.
 
«Eesti üldsus alles hakkab aduma, et sarnaselt teistele kaupadele saavad maagaasi konkurentsivõimelistel tingimustel pakkuda ka teised müüjad peale Eesti Gaasi,» lausus Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.  «Riigihankekohustuslikele asutustele ja ettevõtetele on hangete läbiviimine kohustuslik, kuigi tegelikkuses pole hangete korraldamine selles vallas olnud levinud praktika. Ärgitame ka teisi ettevõtteid maagaasi avatud ja läbipaistval moel sisse ostma, sest kui nõudlust pole, ei ole ka kauplejatel huvi asuda gaasiga kauplema ja seeläbi survet turu tegelikuks avanemiseks konkurentsile,» ütles ta.

Eesti Energia gaasi ärisuuna juhi Aivar Tihase sõnul võiks Eleringi hange olla eeskujuks kõigile suurematele gaasitarbijatele, kes pole seni lepingu uuendamisel kasutanud võimalust konkureeriva pakkumise võtmiseks. «Vabast konkurentsist Eesti gaasiturul võidavadki just kliendid. Seni on klientidel olnud võimalik osta gaasi vaid ühelt turguvalitsevalt müüjalt ja sõlmida vaid muutliku nafta hinna ja dollarikursiga seotud lepinguid. Nüüd on klientide valikuvõimalused laiemad. Näiteks saavad kliendid Eesti Energiaga sõlmida fikseeritud hinnaga gaasilepinguid, mida võiksid eelistada just suurema gaasitarbimisega ettevõtted, kes soovivad oma kulusid täpselt planeerida,» lausus Tihane.
 
Maagaas on avariireservelektrijaama põhikütuseks, kuid jaam võib töötada ka diislikütusel. Vajadusel võib jaam gaasilt diislikütusele hetkega üle minna. Ühe megavatt-tunni elektrienergia tootmiseks kasutab jaam sõltuvalt kütteväärtusest ligikaudu 230 kuupmeetrit maagaasi. Kui kahest etapist koosnev Kiisa avariireservelektrijaam töötab täisvõimsusel, tarbib see tunnis pea 60 000 kuupmeetrit maagaasi.
 
Kiisa avariireservelektrijaama esimene 110-megavatise võimsusega osa valmis tänavu kevadsuvel, praegu on käimas katseperiood jaama vastuvõtmiseks. Jaama teine osa valmib järgmise aasta sügisel. Kogu jaama võimsus on 250 megavatti ning Eleringi investeeringu suurus enam kui 130 miljonit eurot.

Tagasi üles