2013. aasta esimeses kvartalis toimetati postkastidesse 43 miljonit reklaami ehk keskmiselt 33 reklaami ühe elaniku kohta. Eelmise aasta võrreldaval perioodil oli kättetoimetatud reklaame 37 miljonit.
Kuus toimetatakse inimeste postkastidesse üle 10 miljoni reklaami
Otsepostituste populaarsuse põhjuseks peab Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult seda, et TNS Emori viimase uuringu kohaselt pöörab postkastireklaamile tähelepanu pea kaks kolmandikku inimestest.
«Otseposti märkab lausa 66,7 protsenti inimestest, samas on tavapäraselt kõige mõjusamateks peetavate tele-ja raadioreklaami puhul vastav näitaja madalam: 60,4 ja 45,3 protsenti,» ütleb Vainult. «Otseposti saatmine kogub ettevõtetes populaarsust, kuna tegu on efektiivse kanaliga: inimesed tõesti loevad postkasti saabuvaid reklaame.»
Otsepost köidab ettevõtjaid ka seetõttu, et peale harjumuspärase trükireklaami annab see võimaluse edastada tarbijale näiteks tootenäidiseid, kliendikaarte või muud põnevat. Kõige aktiivsemalt kasutavad otseposti võimalusi elektroonikamüüjad, ehituspoed ja toidukaupluste ketid. Samuti on otsepost populaarne erakondade hulgas ning seda eriti just valimiste eel.
Otseposti populaarsuse varjukülg on see, et reklaamid võivad muutuda inimestele tüütuks. Aadressita reklaamist pääsemine on lihtne, Eesti Posti kirjakandjad aktsepteerivad silte, mis paluvad tellimata reklaami mitte postkasti panna. Sildi saab iga postkastiomanik valmis kirjutada ise, kuid juba valmis kleebiseid saab küsida kõigist postkontoritest või tellida Eesti Posti kodulehelt.
Seejuures on oluline see, et kirjakandjad ei saa arvesse võtta palveid, mis on seotud loobumisega valimisreklaamist.
«Põhjuseid on kaks,» selgitab Jaan Vainult. «Esiteks oleks see väga ajamahukas ning teiseks pole valimisreklaami ning muu reklaami eristamine tihtipeale lihtne. Inimesel tasuks enne aadressita reklaamist loobumist siiski järele mõelda, kas ta nii mõnd põnevat pakkumist või soodustust mööda ei lase.»