/nginx/o/2008/12/11/103791t1haa0e.jpg)
Euroopa Kohus otsustas, et Eesti on ettevõtjatelt üleliigsete laovarude eest enam kui 400 miljonit krooni nõudes käitunud õigesti - seaduslikud on nii üleliigsete laovarude arvestamise meetodid kui ka selle eest maksunõudega tasu nõudmine.
Riik võib üleliigsete laovarude eest 400 miljonit trahvi nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Kohtus täna langetatud otsuse järgi oli õiguspärane Eestis üleliigse laovaru suuruse arvutamise põhimõte, mille järgi ei tohtinud 2004. aasta 1. mail ületada varasemal neljal aastal samal hetkel olnud laovarude keskmist, mis eelnevate aastate majanduskasvu arvestades korrutati läbi koefitsendiga 1,2.
Samuti leidis kohus, et üleliigsete laovarude koguse määramisel ja nende eest tasu nõudmisel ei mängi rolli see, kas ettevõtja sai pärast 2004. aasta 1. maid nende varude arvelt lisatulu või mitte. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjust üleliigse laovaru kogust vähendada, sest ainuüksi ettevõtte ladustamisrajatiste mahu suurendamine tähendaks automaatselt ettevõttele õigust suurendada ladustatavate toodete mahtu 1.mail 2004.
Euroopa Kohtult küsis hinnangu Eesti riigi käitumisele üleliigsete laovarude arvestamisel ja selle eest tasu määramisel Tallinna Halduskohus, kes menetleb AS Balbiino samasisuliset kaebust Eesti riigi vastu.
Täna on Eesti kohtutes pooleli mitukümmend vaidlust üliigsete laovarude eest tasu nõudmise õiguspärasuse üle, mis seni seisisd just Euroopa Kohtu otsuse ootsuses. Vaidluste kogusumma küünib 408 miljoni kroonini.
Trahvi saab nõua lubatust enama suhkru hoiustamise eest.