/nginx/o/2009/06/04/189578t1hc0a2.jpg)
E24.se ajakirjanik Annika Creutzer kirjutab, et kuigi lati devalveerimine võib rootslastele maksta miljardeid, ei tohiks nad olla selle vastu. Lätlaste elu kergendamine on rootslaste moraalne kohustus.
Läti kriisiarve tuleb tasuda Rootsi pankadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis on olukord kehv - paljudel töötajatel on palku vähendatud veerandi võrra või rohkemgi, 40 protsenti haiglatest on suletud ning teisigi avaliku sektori kulutusi karmilt kärbitud. Lisaks tuleb neil, kes Rootsi pankadest laenu võtnud, hakkama saada šokitõusu teinud intressimääradega.
Kui Läti lati devalveerib, võib see rootslastele maksma minna mitmeid miljardeid kroone. Õiglane oleks aga, et täie vastutuse võtaksid Rootsi pangaomanikud.
Samal seisukohta väljendas eile pärastlõunal ka Rootsi finantsminister Anders Borg. Rootsi pangad ujutasid Baltikumi turud laenurahaga üle ning teenisid sellelt suuri kasumeid. Seetõttu peavad pangad võtma kogu vastutuse ka tagajärgede eest, ütles ta.
Rootslaste, Rootsi valitsuse ja pankade senine üldine seisukoht on olnud, et lati devalveerimine pole hea idee ega sugugi nende huvides. Creutzeri hinnangul pole selline käitumine jõukale Rootsi riigile kohane. Devalveerimise alternatiiv on ränk riigieelarve kärpimine, mis tooks lätlastele uusi kannatusi.