Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Palgauuring: ongi madalama palgaga «naisametikohad»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naistööline. Pilt on illustratiivne.
Naistööline. Pilt on illustratiivne. Foto: Laura Oks

Palgainfo Agentuuri töötajate ja tööandjate palgauuringust selgub, et ettevõtjad ei maksa meelega soo järgi erinevat palka, vaid neil ametikohtadel, kus pigem naised töötavad, lihtsalt ongi madalam palk.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles palgauuringut tutvustades, et naised ise ootavadki madalamat palka ning volinikust pole abi, kui nende suhtumine on selline. «Kõrgemat palka makstes läheks tööandja  naise enda õiglustundega vastuollu,» muretses palgaspetsialist ning viitas sügavatele ja varjatud ühiskondlikele põhjustele.

Värskest uuringust tuli välja, et suurtel ettevõtetel on ka suurem vajadus uute töötajate järele – kolmandik neist tunnistas tööjõupuudust; eelkõige vajatakse kvalifitseeritud spetsialiste.

Teine huvipakkuv skeem, mida Seeder tutvustas, näitas, kuhu töötajad tahaksid tööle minna. Lihttöötajad unistasid kontoritööst, mis on ka loogiline. Kõige drastilisem on aga turvatöötajate töösoov: rõhuv enamus neist sooviks mingit muud tööd. Samuti oli Seederi sõnutsi huvitav, et väga paljud inimesed ihaldavad administraatori töökohta.

Kolmas asjaolu, mis uuringust välja tuli, puudutas juhtide käitumist. «Juhid peaksid tegelema pigem tulemuste hindamise, mitte kellaegadest kinnipidamise jälgimisega,» ütles Seeder uuringu tulemusi analüüsides. «Ajuga töötajale ei pea kuklasse hingama.»

Samas on probleeme noorte töötajatega, kel napib vastutustunnet. Seeder tõi üllatava asjaoluna välja põhjuse, miks noored suhtuvad tööülesannetesse lõdvema randmega. «Noorem põlvkond ei arvestagi pensionile jäämisega, ollakse teadlikud, et töötada tuleb elus pikemalt ning ollakse seetõttu enese suhtes säästlikumad,» selgitas spetsialist.

Maris Lauri analüüsi andmetel kaob tööturult järgmise 10-12 aasta jooksul 80 000 inimest.

Märksõnad

Tagasi üles