/nginx/o/2011/10/25/806984t1hf7df.jpg)
Amet teatas, et lõpetas mais Eesti Energia ASi suhtes väärteomenetluse ning määras ettevõttele ebaausate kauplemisvõtete kasutamise eest rahatrahvi.
Tarbijakaitseamet tegi Eesti Energiale 1400-eurose trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiaturu avanemise eel pöördusid tarbijakaitseameti poole mitmed inimesed, kelle sõnul andis Eesti Energia neile telefoni teel lepingut sõlmides eksitavat teavet elektrihinna kujunemise kohta.
«Rikkumine seisnes peamiselt ühe tarbija liigses mõjutamises telefonimüügil lepingu sõlmimiseks. Kõne käigus anti tarbijale eksitavat ja vale informatsiooni näiteks hindade osas («kõige õigem on just praegu leping sõlmida, kuna hinnad kindlasti tõusevad jne»). Vaatamata tarbija korduvatele soovidele lepingust taganeda, suudeti teda korduvalt mõjutada lepingut sõlmima,» selgitas tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
«Klient pöördus meie poole mullu oktoobri alguses, viis päeva pärast müügiperioodi algust ning probleem seisnes selles, et esimesi päevi elektrimüügiga tegelenud klienditeenindaja esitas kliendile osa müügiargumentidest faktidena,» tunnistas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Ta lisas, et korrektne oleks olnud neist rääkida kui elektrituru ajaloolisele infole tuginevatest hinnangutest. «Näiteks selgitati kliendile, et mida külmemaks ilm muutub, seda kallimaks läheb üldjuhul ka hind. Samuti eksis teenindaja näiteks meie enda pakette võrreldes komakohaga, väites ühe paketi teisest 0,9 sendi asemel 9,0 senti kallimaks,» tõdes Vennik.
Pressiesindaja sõnul oli eksimuse põhjuseks teenindaja vähene kogemus, mitte tahtlik kavatsus klienti eksitada. «Oleme kliendi ees vabandanud ja lepingu vastavalt tema soovidele ümber sõlminud. Tunnistame oma eksimust ja kanname selle eest vastutust,» ütles Vennik.
Tarbijakaitseamet määras väärteootsusega Eesti Energiale 1400-eurose rahatrahvi. Ettevõte on praeguseks trahvi tasunud.
Maksimaalne rahatrahv 3200 eurot
Turetski sõnul on sellise rikkumise eest maksimaalne rahaline karistus 3200 eurot. Karistuse määramisel lähtub tarbijakaitseamet karistusseadustikus sätestatust ning karistuse määramise üldistest põhimõtetest, sealhulgas veel mitmetest erinevatest asjaoludest.
«Näiteks, tuleb vaadata, kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, vastavalt Riigikohtu praktikale algab kaalutlemine poolest trahvimäärast ning lõppotsuse langetab menetleja,» lisas Turetski.
Tarbijakaitseseaduse järgi peab kauba ja teenuse müük toimuma tarbija suhtes ausalt. Kauplemisvõte on eksitav, kui teenindaja annab toote või teenuse kohta valeinfot või esitab faktiliselt õiget teavet viisil, mis tõenäoliselt petab keskmist tarbijat. Eksitava kauplemisvõtte tõttu võib tarbija teha tehinguotsuse, mida ta muul juhul poleks teinud.