Reisijat jahmatas tollitöötajate käitumine Tallinna lennujaamas

Foto: Erakogu.

Tallinna lennujaama tollitöötajad pidasid kontrolli käigus kinni Taist saabunud reisija Margus Väliste ravimid, 20 nn pipraplaastrit ja kolm purki liigeste raviks mõeldud salvi, kuna kahtlustati, et avastatud ravimid sisaldavad CITES-konventsiooni alla kuuluvaid isendeid. Väliste sõnul käituti temaga ülekohtuselt, kuna ravimite komponente müüakse ka meie apteekides. 

Väliste saabus vanematega puhkuselt 13. veebruaril. «Ostsime vanaemale Tais loodusravimite poest 20 nn pipraplaastrit liigeste valu leevendamiseks ja kolm looduslikku salvi liigeste raviks,» ütles Väliste. «Tallinna lennujaamas suunati mind aga koheselt tollikontrolli ning tehti väga põhjalik pagasikontroll.»

Väliste sõnul tundus talle kohe, et tollitöötajatel on salvi ja plaastrite vastu kahtlaselt suur huvi. «Midagi peale hügieenitarvete ja riiete minu reisikotis ei olnud ning kahetunnine kontroll oli pigem ametnike üleolekut demonstreeriv,» väitis Väliste.

Kinnipeetud ravimite osas koostati akt ning mehe väitel teatati, et need sisaldavad ilmselt muskushirve muskust ja leopardi luud ning sellest tulenevalt kuuluvad hävitamisele. Nimelt on mõlemad liigid ohustatud liikide nimekirjas.

Väliste ei suutnud seda uskuda ning palus Aasias asuvatelt Eesti Kaubanduskoja inimestelt, sealhulgas oma vennalt, tõlkimisel abi.

Tõlked maksu- ja tolliametile

«Selgus, et antud salvi komponentideks on ingver, parafiinõli, kamper ja borneool, mis on Eesti apteekides vabas müügis,» tõdes Väliste. Nn pipraplaastreid toodab Singapuri edukas ettevõte. «Kohe kindlasti ei kasuta nad plaastrites CITES-konventsioonis keelatud aineid,» ütles Väliste. Mehe sõnul on ka antud ravimite tootjad siintoimuvast kergelt häiritud.

Väliste saatis tõlked ka maksu- ja tolliametile lootuses, et ehk kinnipeetud ravimid siiski tagastatakse. Sealt vastati, et pagasist avastatud nn pipraplaastrid sisaldavad muskushirve muskust ja leopardi luud ning kuna mõlemad liigid (nii leopard kui ka muskushirv) on ohustatud liikide nimekirjas (nii CITES-konventsiooni kui ka EL Nõukogu määruse nr 338/97 alusel), siis nende toodete Euroopa Liitu toomiseks on vaja nõuetekohast eriluba ehk CITES-luba.

Liigeste raviks mõeldud salvi osas ei olnud aga maksu- ja tolliametil täpset tõlget seal sisalduvate koostisosade kohta ning seetõttu ei osanud nad öelda, kas need vajavad CITES-luba või mitte.

Väliste sellise vastusega ei leppinud ning palus koopia laboratoorsete uuringute tulemustest ka endale saata. «Tahtsin neid ravimite tootjatele näidata, kuid maksu- ja tolliamet pole mulle siiamaani vastanud, ka mitte läbi rik.ee portaali 30 päeva möödumisel,» lausus Väliste, kelle kinnitusel on Eesti tollis toimunud seika tänaseks kajastatud ka Aasia meedias. 

Väliste: tahan reisijaid hoiatada

Kuna Väliste hinnangul on tegemist väga heade ravimitega ja tema vanaema vajab neid, siis on ta hiljem palunud oma Tais puhkavatel tuttavatel neidsamu ravimeid Eestisse tuua. Riia lennujaama tollitöötajad olevat Väliste tuttava pöördumise peale kostnud, et nemad siinkohal probleemi ei näe ning lasknud antud ravimitega läbi. Soomes ei tekkinud samuti probleemi, kuna seal ei olnudki kelleltki küsida, kas neid ravimeid võib kaasa tuua.

«Kõige hullem ongi see, et need lihtsalt võeti ära, neid kätte enam ei saa ning viimasele pöördumisele pole suvatsetud vastata. Sain ka teada, et mu tuttavad lausa väldivad Tallinna lennujaama ning eelistavad pigem läbi Riia või Soome puhkuselt naasta,» rääkis mees.

Väliste soovis Eestisse saabuvaid reisijaid võimaliku käitumise eest Tallinna lennujaamas hoiatada ning uskus, et on veel palju inimesi, kes on pidanud sarnase probleemiga silmitsi seisma.

Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialist Elika Brosman ütles Postimehele, et tulenevalt maksusaladuse kaitsest ei saa nad konkreetset juhtumit kommenteerida.

Ravimid hävitamisele ei lähe

Brosman rääkis aga taustaks, et maksu- ja tolliameti töötajad kontrollivad CITESiga (loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon) kaitstud looma- ja taimeliikide ning nendest valmistatud kaupade importimist ja eksportimist.

«Kui mõne kauba pakendil on kirjas, et need sisaldavad konventsiooni kaitsealuseid liike, siis peetakse kaup kinni ja asjaolude selgitamiseks viiakse läbi väärteomenetlus, mille käigus otsustatakse ka esemete edasine saatus,» selgitas ametnik ja lisas: «Kui pakendil on koostisosana kirjas, et see sisaldab mõnda CITESi kaitse all olevat liiki, ei ole täiendavaid analüüse vaja läbi viia.»

Brosman lükkas ümber väite, justkui hävitaksid maksu- ja tolliameti töötajad CITESiga kaitstud kaupu. «Kõik avastused antakse üle keskkonnaministeeriumile, kus otsustatakse, mis esemetest edasi saab. Kinni peetud esemed antakse üle koolitusmaterjalideks Euroopa Liidu tolliasutustele (sh maksu- ja tolliametile), keskkonnainspektsioonile, muuseumidesse, osad esemed jäävad ka keskkonnaministeeriumi koolitusmaterjalideks,» lisas Brosman.