Katse: kas kodust alkomeetrit võib usaldada?

Paljudel on kodus olemas alkomeeter, millega enne rooli istumist võimalikku joovet kontrollitakse. Tarbija24 uuris, kui usaldusväärne selliste alkomeetrite näit on.

Testimiseks oli kasutada kaks sama margi alkomeetrit. Ühe omanik on igati hoolas ja kalibreerib oma alkomeetrit korra aastas.  Tõsi küll, seekord oli kontrollimisajast mõni kuu juba üle läinud. Teine alkomeeter saadi  nelja aasta eest kingiks ja siiani pole seda kasutatud ega ka kontrollitud. Et asi oleks aus ja õiglane, siis viisime katse läbi politseijaoskonnas.

Ilmselt pole palju neid töötajaid, kes võivad ja suisa peavad oma tööpäeva alustama õlle joomisega. Aga just nii algas Postimehe suvereporter Kaspari tööpäev.

Esmalt  puhub ta alkomeetrisse, mida oleks tulnud kalibreerida mõne kuu eest. Tulemuseks on 0,20. Teisena puhub aastaid sahtlinurgas vedelenud alkomeetrisse ja tulemus on hoopis teine – 0,60. Kuigi nö koduseks kasutamiseks mõeldud alkomeetrite täpsus pole just võrreldav politsei tõendusliku alkomeetri omaga, siis Põhja prefektuuri liiklustalituse juht Sirle Pai rõhutab, et kui selline aparaat midagigi näitab, siis rooli istuda ei tasuks. «Sõita võib ainult siis, kui aparaat näitab nulli,» toonitab ta. Nö kodused alkomeetrid on indikaatoralkomeetrid, nagu ka need, mida politsei juhte kontrollides esimesena kasutab. «Enamasti on nii, et indikaatoralkomeetrid näitavad vähem kui tõenduspõhised, » selgitab ta. Just seetõttu ei tasugi Pai sõnul kodust alkomeetrit kasutades enne rooli istuda, kui see näitab nulli.

Väiksem number loeb

Koduste alkomeetrite näitude õigsust kontrollime ka politsei alkomeetrite peale. Politsei indikaatorvahendiga, mis paljudele ilmselt reidide ajast tuttav on, annab tulemuseks 0,25. Kui politseireidi ajal saadakse selline tulemus, siis saadetakse juht edasi politseibussi, kus kontrollitakse tema joovet tõendusliku alkomeetri abil. See masin kontrollib esmalt, et alkoholi poleks ei huulikus, torus ega ka õhus. «Kui purjus inimene tuleb bussi puhuma, siis tuleb uks lahti jätta, sest muidu masin tööle ei hakka, sest õhus on liiga palju alkoholi,» toob Pai näite masina tundlikkusest. Kui tavalisel politsei alkomeeter annab tulemuse 7-8 sekundi jooksul, siis tõenduslikul masinal kulub selleks 5 kuni 7 minutit. Ka puhuda tuleb sinna kaks korda ning arvesse läheb alati väiksem tulemus.

Kuigi Kaspar saab esimese mõõtmise tulemuseks 0,25  ja teiseks 0,19, siis nö ametlikku tulemust ta kirja ei saa, kuna mõõtmistulemust vahe on liiga suur. «Aparaat ütleb, et siin on mingi jama. Ta sai aru,  et alkohol on vahetult enne puhumist tarbitud,» selgitab Pai. Tuleb tunnistada, et katse tegemise jaoks tuli alkoholi pruukida otse politseimajas. Tee ääres paluks politsei sellisel juhul juhil suud loputada ja uuesti puhuda. Pool tundi hiljem näitab sama masin joobeks 0,13 ja sellest piisab täiesti, et seadusega pahuksisse minna. «Pudel õlut imendubki organismi umbes 20-30 minuti jooksul,» räägib Pai.

Alkomeetreid testides selgub Pai jutust, et  tegelikult ei saa paljud aru, kuidas joovet mõõdetakse. «Inimesed räägivad enamasti promillidest, aga seda mõõdetakse vaid verest. Aga õhust mõõdetakse milligrammi liitri kohta,» selgitab Pai. Kui puhudes tuleb näiduks 0,10, siis toob see kaasa väärteomenetluse, näiduga 0,09 mg/l kohta sellest pääseb. Mõlemal juhul kontrollitakse joove üle tõendusliku alkomeetriga.

Mullu jagas politsei kampaania korras ühekordseid alkomeetreid ning Pai sõnul võib neid igati usaldada. Kaspar proovib ka selle järgi. Ühekordse alkomeetri tööpõhimõte on lihtne. Kott tuleb täis puhuda ning hiljem õhk läbi teatud filtri välja pigistada. Kui filtris oleva kristallid muudavad värvi, on tegu joobega. Kuna osa kollaseid kristalle muutus katse ajal kergelt rohekaks, siis Pai kinnitusel Kasparil rooli minna ei tasuks. Tugeva joobe korral aga muutuvad need roheliseks. «Ühekordsed alkomeetrid maksavad vähe, aga tegelikult on need küllaltki usaldusväärsed,» leiab politseinik.

Alkomeetreid tuleks kontrollida

Tarbija24 katse täiesti kalibreerimata alkomeetri ja mõni kuu üle kalibreerimisaja läinud alkomeetri näitude vahel on Rovico Tartu esinduse juhi Kalle Viidingu sõnul ilmekas näide selle kohta, miks alkomeetreid peab korrapäraselt hooldama. « Esimene asi - täiesti kalibreerimata» alkomeeter on tegelikkuses saanud ikkagi mingi esmakalibreeringu tootja poolt, sest täiesti kalibreerimata alkomeeter näitaks alati 0-i, sest keegi pole talle joobepunkte ju ette näidanud. Millal see aga tehtud on, ei oska vist keegi öelda,» tõdes Viiding.

Ta lisas, et hooldatud ja hooldamata alkomeetri näitude erinevus võib suuremgi olla. Eeskätt just pooljuht-oksiid anduriga alkomeetrid hakkavad ajapikku näitama tegelikkusest (oluliselt) suuremat joovet. «Kui alkomeeter on väga kaua kalibreerimata, siis pole ime ka tegelikkuses 0,1 promillise joobe näitamine 1,0 promilliseks joobeks. Selline alkomeeter pole küll liiklusohtlik, kuid praktilises kasutuses üsna kasutu,» tõdes Viiding.

Joobe tuvastamine alkomeetriga väljahingatavast õhust on Viidingu sõnul alati kaudne meetod. «Väljahingatava õhu kaudu joobe määramisel mõjutavad näidu usaldusväärsust lisaks alkomeetri omadustele ja täpsusele ka inimese tegevused enne testimist (näiteks ei tohi süüa ega juua midagi, ka mittealkohoolseid jooke, suitsetada jms vähemalt 15 minutit) ning alkoholi tarbimise ja  testimise vahele jäänud ajavahemikust,» rääkis Viiding.  Enne puhumist ei tohiks ka tugevalt hingeldada ning puhuma peaks 4-5 sekundit, et alkomeetrisse satuks n.ö kopsupõhja õhk. Joovet saab kontrollida vähemalt 30 minuti möödumisel peale viimast alkoholi tarbimist.