Tartu külje all asuva Jardini aianduskeskuse juhataja Eve Tambets julgustas veel enne jaanipäeva mitmeid seemneid maha külvama. Kui näiteks tomatiseemnete külvamiseks on juba hilja, võib praegu veel avamaa ridadesse külvata kurki.
Enne jaanipäeva jõuab veel kurgi maha panna
Tambets näitas keskvarajast saagikat kurgisorti «Beth Alpha», mille viljad on tumerohelised ja mida kasutatakse salatite valmistamiseks. Seemned võib maha panna mais-juunis ning saaki annab see sort väga pika perioodi jooksul. «Samas on sort külmakartlik ega talu järske temperatuurilangusi,» märkis Tambets.
«Beth Alpha» ei sobi soolamiseks ega konserveerimiseks, kuid selleks sobib väga hästi sort «Cornichon de Paris», ja ka seda võib külvata veel juunis. Tegemist on keskvarajase saagika sordiga ning see sobib kasvatamiseks avamaal katteloori all. Viljad on väikesed ning saaki saab korjata iga päev. «Perenaisele hea teada, et need kurgid ei lähe soolamisel ja konserveerimisel seest tühjaks,» märkis Tambets.
Aianduskeskuses on müügil veel kuue kurgisordi seemnepakikesi, kuid kuna tegemist on kasvuhoonekurkidega, siis Tambets neil kauem ei peatu. Kes soovivad veel tänavu head kurgisaaki, peaksid «Beth Alpha» või «Cornichon de Paris» seemned kiiremas korras mulda pistma, rõhutas asjatundja.
Porgand ja lillkapsas
Praegu võib täiesti vabalt külvata porgandit ning kui ilm soosib, saab veel ilusa magusa talveporgandi. «Viimastel aastatel on olnud hea soe sügis ning loodetavasti rõõmustab ilmataat hiliseid külvajaid ka tänavu,» avaldas Tambets lootust.
Üheks sobilikumaks sordiks on säilitusporgand «Karotan», mis on eriti kõrge karoteeni- ja suhkrusisaldusega. Seemned peab külvama ühtlaselt niiskesse mulda, kuna siis on tärkamine kiirem ja ühtlasem. Porgandite kasvatamisel on väga tähtis rohida. Kuna porgand idaneb aeglaselt, 15–20 päevaga, võib umbrohi peenra matta juba enne tõusmete tekkimist. Tambetsi sõnul sõltub porgandite juures väga palju inimese maitsest – kes tahab porgandid üle talve säilitada, kes kohe ära süüa.
Juunis võib veel külvata violetse õisikuga lillkapsast «Di Sicilia Violetto» ning pekingi kapsast «Witkrop». Viimane on hinnatud kiirekasvuline salatitaim.
Kui lillkapsas praegu külida, jõuavad õisikud enne sügiskülmi korralikult täis kasvada. Ent suvel kasvatamiseks iga sort ei sobi. «Suviseks ja sügiseseks kasvatamiseks on eri sordid,» nentis Tambets. Sama kehtib ka pekingi kapsa kohta. 60–70 päevaga valmiv pekingi kapsas sisaldab rikkalikult vitamiine ning kergelt omastatavaid valke ja mineraalaineid.
Külvata võib veel ka redist, naerist, aeduba, hernest ja rõigast. Viimasele ongi sobivaim külviaeg juuni teine pool. Tambits näitas aedoasorti «Tendergreen», mis on suuresaagiline ja mille idanemisaeg on 7–14 päeva. Asjatundja soovitas valida varasepoolsed hernesordid ja põõsasoa, kuna pikema kasvuajaga kõrgekasvulised ei tarvitse kehvemate ilmade korral rikkaliku saagini jõuda.
«Mitmel korral kevade ja suve jooksul võiksite külvata tilli ja salateid, soovi korral peterselli ning veel teisigi uudseid köögivilju ja maitsetaimi,» soovitas Tambets, näidates lehtsalatite «Aficion» ja «Lollo Bionda» seemnepakke ning misuuna salatit. «Misuuna ehk jaapani lehtnaeris on mahedamaitseline ning idaneb ka jahedamas ja niiskemas, saaki saab külmadeni,» rääkis Tambets.
Kauplustest leiab salatite seemnesegu, võimalusel võiks kasutada nn beebilehti, mis on mahedama maitsega. Ja miks mitte külvata nende kõrvale dekoratiivne salat «Red Salad Bowl». Saagika lehtsalati lehed on punakad ja tammelehe moodi, pärast lõikamist kasvatab salat uued lehed. «See on hea võimalus tuua aeda värvi,» osutas Tambets.
Lillepeenar värskemaks
Praegu on hea aeg ka lillepeenra ülevaatamiseks. Jardini aianduskeskuse spetsialist Karin Lepp soovitas lillepeenrasse lisada suurte värviliste õitega võõrasemad ehk aedkannikesed, mis on suvelilledest kõige vapramad. «Kui seemned praegu mulda pista, kasvavad nendest ilusad taimed, mis järgmisel kevadel varakult õitsemist alustavad,» julgustas ta.
Aasta läbi sobib külvata salatkressi ja tilli. Toas ei pea neid isegi mulda panema, piisab, kui panna niiske vatitupsu peale.
Taimekasvatamine on loominguline töö, leiavad mõlemad. «Pole kindlaid piire, millal midagi külvata tohib või ei tohi, kõik sõltub ju tegelikult ilmast ja aedniku läbisaamisest oma maaga,» ütles Tambets. «Olen peeti ja porgandit külvanud veel juuliski ning saanud väga korraliku saagi, seega julgustan neid, kes arvavad, et on külviga hiljaks jäänud. Ikka tasub proovida.»
Ei tohi unustada, et värskelt istutatud taimed vajavad kolme-nelja nädala pärast väetamist. Samuti tuleb taimi kasta, soovitatavalt üks kord ja korralikult, näiteks kuni paar korda nädalas. Päikese käes kasvavad taimed vajavad tihedamat kastmist.