/nginx/o/2013/06/20/1843124t1h0a4e.jpg)
Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine.
Euroliidu tahtmisel keelustatakse mahladele suhkru lisamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.
Valitsuse määrus «Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded» keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.
Määrus ei reguleeri selliseid mahlatooteid nagu mahlajook, siirup jne. Näiteks nektarile võib ka edaspidi lisada suhkrutooteid, mett, magusaineid, fruktoosisiirupit ja puuviljadest saadud suhkruid.
«See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,» ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.
Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ingl k. water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.
Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.
Uus määrus asendab jõustumisel Vabariigi Valitsuse määrust nr 55 (27. veebruar 2004) «Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded». Määruse uue terviktekstiga viiakse mahla, kontsentreeritud mahlast toodetud mahla, kontsentreeritud mahla, tõmmismahla, mahlapulbri ja nektari nõuded vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012 direktiiviga 2012/12/EL.